Põltsamaa kunstikool tegutseb nimelt Põltsamaa lossi ringhoones ? just seal, kus rohkem kui kahesaja aasta eest töötas lossi tollase omaniku Johann Woldemar von Lauw’ asutatud portselanimanufaktuur. Portselani tootmisele Põltsamaal oligi pühendatud kunstiteadlase Jüri Kuuskemaa pikk, põhjalik ja põnev konverentsiettekanne.
Jüri Kuuskemaata ei pruugiks me teadagi, et Eestis üldse kunagi portselani toodetud on: just tema oli see, kes sattus 1971. aastal Leningradis Ermitaa?i raamatukogus Põltsamaa portselanimanufaktuuri toodangut käsitlevatele materjalidele. Kuna ei kunsti- ega ka ajaloomuuseumis ühtegi Põltsamaa portselani näidist polnud, tuli Kuuskemaa Põltsamaale.
“Tulin siia sõna otseses mõttes prügiauku otsima,” kinnitas Kuuskemaa. “Sellist prügiauku, kuhu aastakümneid koos toidujäätmetega ka lauanõude kilde oleks pillutud: eeldasin nimelt, et Põltsamaal toodetud portselan oli vähemasti siinses lossis ka kasutusel.”
Kuuskemaal vedas: kuna alanud olid Põltsamaa lossi ringmüüri konserveerimistööd, toimetas lossihoovis teiste hulgas restaureerimisvalitsuse vastutulelik kopamees Ivan, kes kunstiteadlase palvel mõned kraavid kaevas. Paljastunud kultuurikihist ei leidnud Kuuskemaa aga mitte ainult Põltsamaa manufaktuuri valmistoodangu kilde, mida ta otsima oli tulnud, vaid ka põletusahju ja praaktoodangu jäänuseid, mis andsid tunnistust, et manufaktuur asus sealsamas lossihoovis.
Kuuskemaa sõnul võivad põltsamaalased uhkust tunda mitte ainult selle üle, et nende kodulinnas kunagi portselani on toodetud (aga portselan oli tollal kullaga enam-vähem ühes hinnas ja sellest materjalist lauanõusid võisid endale lubada vaid ülikud!), vaid ka selle üle, et Põltsamaa lossi rokokoostiilis interjöörid, mille von Lauw Berliini meistritel rajada laskis, olid tollal praeguse Eesti ala uhkeimad ja luksuslikemad.
“Need poleks häbi teinud Talvepaleelegi,” kinnitas Kuuskemaa.
Seltsi asutatud
“Sellise vana ja paksu kultuurikihiga paika lihtsalt pidi kunstikool tekkima,” ütles Põltsamaa kunstikooli juhataja Ethel Hakkaja naljatamisi. “Seda enam, et juba mõned aastad varem oli Põltsamaale tekkinud omapärane “kunstikolmnurk”, mille moodustasid lossihoovis tegutsenud kunstiäri, kultuurikeskuses tegutsenud täiskasvanute kunstistuudio ja ühisgümnaasiumi internaadimajas üheksaruutmeetrises toas tegutsenud kunstiring. Et mitte kolmes eri kohas toimetades liiga palju energiat raisata, oli otstarbekas kõik tegevused ühte kohta ? lossihoovi ? koondada.”
Etheli meelest on tähendusrikas seegi, et kunstikooli asutajaks oli kohalik kunstiselts.
“Juba Eesti esimesel ärkamisajal ja sõjaeelses Eesti Vabariigis panid paljudele tähtsatele asjadele aluse seltsid: mõelgem või 140. aastat tagasi asutatud Vanemuise ja Estonia seltsist välja kasvanud teatritele,” ütles Ethel. “Nii et kui Põltsamaa kunstiselts kunstikooli asutas, siis on see omal moel traditsiooni jätkamine.”
Praegu õpib kunstikoolis kolme põhikursuse ? II, IV ja V kursuse ? peale kokku 23 õpilast, lisaks neile tegutsevad aga veel laste kunstiringid ja täiskasvanute stuudio. Põltsamaa linnavalitsuse poolt kunstikooli õpilaste hulgas läbi viidud küsitlusest tegi sünnipäevakonverentsil kokkuvõtte linnavalitsuse haridus- ja kultuurinõunik Andrei At?kasov.
Et kunstikooli Põltsamaale vaja on, selles ei kahelnud ükski õpilane. Ka kunstikooli asukohta pidasid peaaegu kõik küsitletud parimaks võimalikest, küll aga arvasid paljud, et kooli ruumid on külma- ja kitsavõitu ning vajaksid remonti. Õpetajad Ethel Hakkaja, Viive Väljaots, Anna Mägi, Kaire Nurk ja Lia Peets pälvisid õpilastelt vaid kiidusõnu. Lisaks praegu õpetatavale sooviksid noored aga koolis tegelda veel õli- ja siidimaali, nahkehistöö, fotograafia, fotode töötlemise, arvutigraafika, disaini ja ruumikujundusega.
Hea kool
Kunstikoolis käimise tagajärjel on noortega nende endi arvates igasuguseid häid asju juhtunud: paranenud on suhtlemis- ja eneseväljendus- ning koostöö tegemise, teistega arvestamise ja ajaplaneerimise oskus, juurde on tulnud julgust, püsivust, praktilisust ja kohusetunnet ning sõpru. Kunsti tegemise kõrval on aga õpitud positiivselt mõtlema.
“Mulle endale meeldis kõige rohkem ühe vastanu lause, et kui midagi kardinaalselt muutma hakata, ei oleks see enam “meie oma” kunstikool,” ütles Andrei At?kasov.
Tema sõnul hindab linnavalitsus kunstikooli tegevust kõrgelt, kuna see arendab siinseid noori ja annab neile soovi korral võimaluse kunsti edasi õppida.
“Siinsete tagasihoidlike olude kohta on Põltsamaa kunstiselts ikka väga hea kooli käima panna suutnud,” lisas kunstisõbrast kirjanik Henn-Kaarel Hellat. “Oluline on seegi, et siinne kunstikoolitus on lapsevanematele taskukohane ja keegi ei pea sellest rahalistel kaalutlustel loobuma.”
Pühapäeval panid Põltsamaa kunstikooli täiskasvanute kujutava kunsti kursuslased kultuurikeskuse galeriisse üles oma aastanäituse, mida saab vaadata 18. maini.
RIINA MÄGI
