Kunstikäigud malelaual

  

Eestikeelse maleterminoloogia looja Ado Grenzstein on Vikipeedia andmetel väitnud, et sõna male tuleb sõnast maleva, millega eestlased ennemuiste oma sõjaväge nimetasid. Põltsamaa kunstikooli vilistlaste Maigi Omleri ja Lea Maisvälja näitus Põltsamaa kiriklas kannab samuti nime “Male”, aga nemad tuletasid selle sõna oma eesnimede algustest. Siiski on näitusel midagi pistmist ka male-nimelise mänguga.

“Kui meie vilistlastest esimesena isikunäituseni jõudnud Eva Järve tööd olid üsna filosoofilised, siis Maigi ja Lea näitus on rohkem mänguline,” arvas Põltsamaa kunstikooli juhataja Ethel Hakkaja. “Maigi ja Lea on ka paar aastat nooremad kui Eva ning kunstikooli lõpetamisestki on neil möödas kaks, mitte neli aastat nagu Eval.”

Maalitud küll kunstikooli seinte vahel, on näitusepildid siiski Maigi ja Lea iseseisvad tööd. Enamasti on tegemist guašimaalidega: see tehnika kui kunstikooli õppeprotsessis kasutusel olnu on noortele kunstnikele praegu ilmselt veel kõige käepärasem. Ning värvilise maalipinna abil enese väljendamine ilmselt lihtsam kui mustvalge joonistuspinna abil.

Ühel näituse võtmetöödest — Maigi Omleri portreemaalil “See mees” kõnelevad küll ainult must ja valge ning nende vahetoonid. Mees on habeme, mütsi ja põhjatute silmadega ning meenutab miskipärast kadunud luuletajat Ott Arderit. Mehe portreega käib kaasas Maigi kirjutatud lugu, mis kõneleb mehest, kes armastas mängida malet, aga polnud siiski mingi maletaja. Mees pidas asjalikku ametit — selleks, et teiste poolt respekteeritud olla, aga tegelikult igatses olla lihtsalt tema ise. Ja ühel päeval pärast isevärki kogemust iseendaks saigi.

Otsides iseennast

Iseennast ja oma teed otsivad oma piltidel ka Lea ja Maigi. Lea üks töö kannabki allkirja “Oma rada” ja kujutab mäkke viivat helendavate äärtega teed. Oma juurigi otsitakse: pildil nimega “Kodu” on Lea kujutanud kaht rahvariideseeliku triibumustriga voort, mida sinisest taevalaotusest vaatab üks silm. See on hästi armas ja vabariigi juubeliaastasse sobiv töö. Kõige fantaasiarikkam tundub Lea töödest “Küpsuse kõrgpunkt” — värvide pillerkaar, mis arvatavasti viitab õitsvale lillepeenrale, aga võib-olla hoopis peole küpse inimese hinges. “Väike segadus” on aga oma allkirjaga teatavas vastuolus: geomeetrilised kujundid on sellel esmapilgul tõesti juhuslikult paigutatud, lähemal uurimisel hakkab kompositsioon aga päris hästi läbi mõeldud ja tasakaalus olevana tunduma.

Kui Ethel Hakkaja meelest on Lea hästi rõõmsameelne tüüp, kelle pildid vaataja selga raskeid probleeme ei lao, siis “Üksildase kevad”, millel kujutatud õitsvate õunapuudega lumevälja, peegeldab siiski nukrameelsust ja inimliku läheduse igatsust. Ning maleteema juurde naastes: maalil “Elu mängib malet” on Lea kujutanud lainetavat malelauda, millel mängides pole õigeid käike sugugi lihtne ette näha. Ei oskagi kohe öelda, kumba selles värvirõõmsas pildis rohkem on, kas mängulisust või filosoofiat.

Puhastus

Mõttepiltide hulka tuleks liigitada ka Maigi Omleri “Puhastus”, millel mustad figuurid tules tantsivad. Võib-olla on see pilt liigagi otsesõnul kõnelev, aga puhastav on see ikka ka. Omaette rühma moodustavad Maigi tööde hulgas kolm üsna isikupärast ja näib, et popkunstist mõjutatud tööd: ühel on kujutatud punase suu ja punaste küüntega jäätiselimpsijat, teisel mustade prillidega banaanisööjat ning kolmandal kahupäist arbuusisööjat. Ühest küljest oleksid pildid justkui dekoratiivsed, teisest küljest panevad vaadates peas mingi loo kerima.

“Maigi ja Lea hakkasid ka ise paljusid asju oma piltidel alles siis nägema, kui pilt juba valmis oli. Ja vaatajad näevad seal kindlasti veel sedagi, mida autorid üldse pole märganud,” ütles Ethel Hakkaja, lisades, et kui Eva Järve näitus aprilli alguses maakonna keskraamatukogus avati, said Lea ja Maigi täie selgusega aru, mida ühe näituse ettevalmistamine endast kujutab. Ning hakkasid senisest tõsisemalt tööle. Praegu kümnendas klassis õppivatel piigadel on Ethel Hakkaja meelest aega enne kodulinnast lahkumist veel üks korralik isikunäitus teha. Näitust “Male” saab aga Põltsamaa kiriklas näha 23. maini.

RIINA MÄGI

blog comments powered by Disqus