Põltsamaa kunstiseltsi galeriis pART avati jaanuari viimasel päeval Põltsamaa ja Tallinna kunstikooli, Tartu lastekunstikooli ning Sally stuudio ühisnäitus “Kunst, mis ei karda külma”. Peale kunsti külmakartmatuse tõestab väljapanek, et kaasaegse kunsti tegemine on noortele igati kontimööda.
Näituse pealkiri on inspireeritud sellest, et möödunud sügisel Põltsamaa lossihoovis avatud galeriis pART on talvel enam-vähem niisama külm kui väljas. Mis Põltsamaa kunstirahva arvates ei takista seal sugugi kunsti eksponeerimist. Põhiline, nagu rõhutab Põltsamaa kunstikooli õpetaja Kaire Nurk, on see, et ajud ära ei külmuks. Ning Tallinna, Tartu ja Põltsamaa kunstiõppurite moodsad taiesed külmunud ajudele küll ei viita, vaid pigem vägagi ärksale vaimule. Tallinna kunstikooli, Tartu lastekunstikooli ja Sally stuudio kutsuski Põltsamaa kunstikool endale näitusekompanjonideks just sellepärast, et neilt arvati olevat üht-teist õppida.
Tallinnas tegutsev Sally stuudio arendas põltsamaalaste pakutud teemat natuke edasi ja pani oma väljapaneku pealkirjaks “Kunst, mis annab sooja”. Nende viiest taiesest kannab üks vägagi soojaandvat nime “Kasukas” ning on kokku pandud kasuka-nimelisest riietusesemest ja sama nime kandvast peedisalatist. Teine taies, “Karussell” kujutab endast ümmargust riidestanget, millel ripuvad mitmesugused rõivaesemed ning mida saab pulgast hoides pöörlema panna. Sellegi taiese seosed soojaga on kahetised: sooja anda võivad stangel rippuvad riided, aga sooja võib saada ka ümber stange joostes ja seda ringi ajades. Võib selles näha ka vihjet moega liiga innukalt kaasa jooksmise mõttetusele?
Kolmas taies nimega “Hingesoojus” kujutab endast inimnägusid täis tembeldatud paberlipikutest kokku seatud Eesti kaarti. Asja mõte on selles, et sõbralikest inimestest moodustub hea ja soe Eesti. Neljas taies, “Soe tuba”, kujutab galeriinurka kujundatud toakest, mille seintele on maalitud soojades toonides interjöör ja mitu soojaallikat: kamin, lambid, küünlad. Seal viibides hakkab tõesti kuidagi soe. Viies taies, “Jookse!” on aga kogu näitust ühendavaks elemendiks: see on oranzhide kleepribade abil põrandale kujundatud jooksurada, mis viib mööda kõigist näitusetöödest.
Ideid küllaga
“Stuudiolaste välja pakutud arvukatest ideedest valisime teostamiseks need, mis siinse ekspositsioonipinnaga kõige paremini sobisid ning mis polnud liiga töö- ja rahamahukad,” ütles Sally stuudio õpetaja Jane Remm. “Meid ennastki üllatas meie õpilaste ideede rohkus, kontseptsiooniline tugevus ja see, et n-ö installatsioonides mõtlemine on noortele nii loomuomane. Põltsamaa näitus annab meile hea kogemuse meie ees kahe aasta pärast seisva suure ülesande täitmiseks: meil on au olla 2011. aastal, mil Tallinnast saab üks Euroopa kahest kultuuripealinnast, rahvusvahelise koolinoorte kaasaegse kunsti triennaali koordinaator.”
Tartu lastekunstikooli direktor Lea Malin alustas oma kooli väljapaneku tutvustamist vabandusega, et nende kool nn projektikunsti ei viljele ning tõi seepärast Põltsamaale läbilõike oma igapäevastest töödest. Samas on tartlaste “Helendavad olendid” ühed selle näituse meeldejäävamad taiesed. Ja näituse avamist ilmestas tartlaste leidlik häppening “Kunst mis ei karda miss Külma”. Selles võis näha üsna kerges riides neide, kes täpsusviset harrastasid ja kellele miss Külm auhinnaks säärekatteid jagas.
Loovalt lähenesid näituse pealkirjale ka Tallinna kunstikooli noored: nad hakkisid selle sõnadeks ning kutsuvad nüüd oma taiese vaatajaid koos endaga mõtisklema selle üle, mis üldse on kunst, mida see peegeldab, kas sellel on hing, kas kunsti suudab mõista ka see, kes seda ise loonud pole jne. Vastajatele on valmis pandud paberid ning vastustest tahetakse kokku panna miniuurimus.
Võõrustajaeelised
Põltsamaa kunstikool kasutas näituse ettevalmistamisel oma võõrustajaeeliseid: oma ühiskonnakriitilist peataiest “Meediatorud, mida Ingel Ole tahaks ümber lükata” oli neil aega kokku panna mitu päeva. Ja ega ühe päevaga sellist asja valmis meisterdagi. Isegi siis mitte, kui meisterdajaid on paarkümmend, nagu antud juhul oli.
“Meediatorud” on inspireeritud galeriist läbi jooksvatest sooja- ja ventilatsioonitorudest. Kohalikud kunstiõppurid tekitasid neile lisaks terve rägastiku pappkastidest kokku pandud torusid ja värvisid needki päris torude moodi valgeks. Näituse avamisel lugesid torude taha peitunud tüdrukud ette noppeid viimasel ajal meedias avaldatud kõmu-uudistest.
Põltsamaa kunstikooli ekspositsioon algas aga tegelikult juba trepikojast, kus seisis Kelly Turki vana külmkapi baasil loodud installatsioon “Kui mul oleks võimalik võtta ühendust kellegi kõrgemaga siis, kui ideid pole”.
Nelja kunstikooli õppurite taiesed avaldasid ühise näitusena sügavat muljet ka asjaosalistele endile.
“Tihe, põnev ja kõrgetasemeline näitus on kokku saanud,” tõdes Jane Remm.
“Oleme lastega siin suvepraktikal olnud ja nüüd saime elamuse ka talvisest Põltsamaast. Eri koolide õpilastel on siin täna väga huvitav kokku saada ja vestelda,” ütles Tallinna kunstikooli õpetaja Katrin Tukmann.
“Siinse galerii ruumid on hästi vahvad ja inspireerivad. Siia võiks tulevikuski tulla,” lisas Lea Malin.
Pärast näituse avamist said külalised osa Põltsamaa kunstikooli traditsioonilisest tuleinstallatsioonist. Seekord olid õpilased lossihoovi ehitanud paberiga täidetud pappkastidest kuningakrooni, mis viitas Põltsamaa kunagisele kuningriigi pealinna staatusele.
“Olemegi oma tuleinstallatsioonidega järk-järgult kaugemast minevikust lähema suunas liikunud: kolm aastat tagasi süütasime ürgse kujundi — spiraali —, kaks aastat tagasi antiikajast pärineva meandri ja aasta tagasi varakristliku ajaga seostuva kala kujundi. Tänavune kroonikujund on viide keskajale,” ütles Põltsamaa kunstikooli juhataja Ethel Hakkaja. Nelja kunstikooli ühisnäitust saab galeriis pART vaadata veebruari lõpuni.
RIINA MÄGI
