Künni maavõistluse võitis Eesti meeskond

 

Möödunud laupäeval Tormas peetud teise Eesti-Soome künni maavõistluse võitis Eesti meeskond. Eesti kündjate au kaitsesid tormalased Raido Kunila ja Margo Pajo ning Kaspar Järvala Raplamaalt Kehtnast.

 

Künni maavõistlus oli seekord üks osa tihedast päevast, millega tähistati noorpõlves Tormas elanud Carl Robert Jakobsoni 170. sünniaastapäeva. Pidustuste loogikast lähtudes otsustati kaks võistluskündi seekord teha ühel ja samal, mitte erinevatel päevadel, nagu sedalaadi võistlustel tavaliselt kombeks. Kolm meie kündjat ning soomlased Markku Nuutinen, Kalervo Oksanen ja Juhani Grönlund sättisid esimeseks künniks adrad vaole juba kell kaheksa hommikul. Pärast kolmetunnist tööd peeti kaks tundi lõunapausi ning kell 13 mindi taas põllule.

Kolm tundi võttis suhteliselt väikese kõrrepõllutüki üleskündmine  aega mitte sellepärast, et võistlejad laisad oleksid olnud, vaid sellepärast, et töö tuli teha väga täpselt ning väga paljusid reegleid silmas pidades (hinnati kahtteist erinevat elementi!). Nii hüppasidki kündjad alatasa traktorikabiinist välja, et tehtut silmaga hinnata ja mõõdulindiga mõõta, ning kui vaja, siis ka atra seadistada. Niisamuti olid kogu aeg mõõdupulkadega platsis eestlastest ja soomlastest kohtunikud.

Esimesel võistluskünnil tabas nii Raido Kunilat kui ka Kaspar Järvalat ebaõnn. Kunilale sattus teistest kehvem võistlusplats: viljakoristusmasinad olid sinna sügavamad jäljed jätnud ning seetõttu oli seal ühtlast tulemust raske saavutada. Kaspar Järvala adral purunes aga ketasnoa telg. Kohtunikud andsid talle küll töö lõpetamiseks lisaaja, ent võistlusrütm sai mehel siiski häiritud.

Edumaa püsis

<p />

Nii võib öelda, et eestlastest pääses esimesel võistluskünnil äpardusteta ainult noorteklassi võistleja, 19-aastane Margo Pajo. Sellele vaatamata saavutasid eestlased soomlaste ees väikese edumaa. Teisel künnil olid tingimused ühtlasemad, äpardusi enam ei juhtunud ning vaatamata soomlaste pingutustele, jäi eestlaste edu napilt, aga siiski kindlalt lõpuni püsima. Ehkki võistlus oli meeskondlik, peeti mitteametlikult siiski ka individuaalarvestust. See näitas, et kõige paremini ja täpsemalt tegi sel päeval künnitööd just Margo Pajo. Kui Margo ise on kündmises kahekordne Eesti noortemeister, siis tema isa Mait Pajo on samal alal tervelt üheteistkordne Eesti meister. Eks ta olnud pojale traktori ja adra ettevalmistamisel kindlasti abiks, ent loomulikult oli ka Margo ise mehe eest väljas. Ning kogemused on tal noorusele vaatamata märkimisväärsed.

Traktorikabiini sattusin isa süles juba mõnekuuselt, rooli sain enda kätte kuue-seitsmeaastaselt,” ütles Margo Pajo.

Täpsus tuleb tema sõnul treeninguga ja treeninud on ta sealsamas Torma põldudel.  Olgu öeldud, et noorim osaleja Margo siiski polnud: soomlaste noorteklassi võistleja (kumbki meeskond koosneski kahest täiskasvanust ja ühest noorest) Juhani Grönlund on vaid 17-aastane, ent selle juures juba kolmekordne Soome noortemeister.

Soome konkurendid ja kohtunikud ennustasid Margo Pajole suurt tulevikku,” kinnitas Eesti Künniseltsi juhatuse liige Arvi Tammel. Mõni arvas koguni, et viie aasta pärast võiks temast tubli harjutamise korral saada maailmameister.”

Senini on Tammeli sõnul eestlastest parima MM-tulemuse saavutanud just Margo isa Mait: tal on ette näidata kuues koht rohumaakünnil.

Põld oli kuiv

Margo kohta ütles tunnustavaid sõnu ka meeskonnakaaslane Kaspar Järvala, kes oma võistluse kohta nentis, et tal on olnud nii sellest paremaid kui ka kehvemaid päevi.

Põld oli uskumatult kuiv ja muld kõva, nii et ader kippus nüriks jääma,” ütles Kaspar Järvala. Oleksin ette teadnud, et teise künni plats veel kõvem on kui esimese oma, oleksin hakanud otsima võimalust atra vahepeal teritada.”

Küsimusele, kui palju võistluskünni kogemusest tavatöö juures abi on, vastas Kaspar Järvala:

Mingil määral on võistluskünd muidugi kunst omaette, aga põhimõtteliselt tasub samu reegleid ka igapäevatööd tehes järgida. Kui ükskord sellisel viisil põldu kündsin, siis jätsid pooled möödasõitjad masina tee äärde seisma ja tulid mu tööd vaatama.”

Eesti ja Soome kündjate omavahelised sidemed tekkisid juba siis, kui Eesti taas iseseisvaks sai, st umbes kakskümmend aastat tagasi. Algul olid eestlased selgelt õpipoiste rollis, tasapisi hakkasid aga tasemed ühtlustuma.

Viis aastat tagasi olid jõud juba nii tasavägiseks muutunud, et oli mõtet kahe riigi maavõistlust korraldada,” meenutas Arvi Tammel. Esimese võistluse pidasimegi maha 2006. aastal Soomes Kotkaniemis. Siis jäi meie muretsetud rändkarikas soomlaste kätte hoiule.”

Teist maavõistlust üritati korraldada juba varem, ent ei leitud selleks mõlemale poolele sobivat aega. Nüüd saadi lõpuks uuesti kokku, kusjuures väga tähelepanuväärsel hetkel: siis, kui Tormas tähistati Carl Robert Jakobsoni ümmargust sünniaastapäeva. Oli ju Jakobson see, kes korraldas 1874. aasta augustis Pärnumaal teadaolevalt esimesed Eesti künnivõistlused.

Künnivõistlused on ühest küljest põllumajandus- teisalt kultuurisündmus — need edendavad põllumajanduskultuuri,” ütles Eesti-Soome maavõistluse peakohtunik Juhani Kivistö.

i

RIINA MÄGI

blog comments powered by Disqus