Võisiku külaseltsi Ewa eestseisja Loniida Bergmanni kinnitusel eraldas muinsuskaitseamet möödunud aastal tööde tegemiseks 100 000 krooni ning tänavusteks töödeks õnnestus saada 350 000 krooni. Margus Bergmann ja Heiki Haan Mirko Ehituse OÜst olid Kundrussaare kabeli ja selle ümbruse juures ametis septembrikuu lõpuni, mil praeguse projekti järgi ette nähtud tööd lõppesid. Muinsuskaitseameti Jõgevamaa inspektor Sille Raidvere annab lootust edaspidi uutele projektidele, mis võimaldaksid alustatud tööd lõpule viia.
220 aastat Võisiku mõisniku sünnist
Ettevõtmine nõuab mõistagi nii raha kui ka aega. Seda viimast kulub vana kabeli juures eriti ohtrasti, sest objekti eripära nõuab käsitsitööd. Kahel töömehel on abiks olnud vaid labidad ja kangid.
Tänavune aasta on nii Võisiku kui ka Kundrussaare rahupaiga jaoks tähenduslik. 13. novembril möödub 220 aastat Timotheus Eberhard von Bocki sünnist. Võisiku mõisniku, sõjaväelase, vene polkovniku, balti aadliku ja oma aja teisitimõtleja Timotheus Eberhard von Bocki on teatavasti kuulsaks kirjutanud Jaan Kross oma romaaniga “Keisri hull?. Praegu puhkab tuntuima von Bocki põrm Kundrussaare kalmistul, tema kõrvale on maetud ka ta eesti soost abikaasa Ewa. Kalmistul peatuvad sageli ekskursioonid, kes tulevad siia Peterburist, Tallinnast ja paljudest Eestimaa paikadest. “Enamikul on oma giidid ja tõlgid kaasas, aga vahel kutsutakse ka mind teejuhiks,” ütleb Loniida Bergmann, kes on aastakümnete jooksul Bockide hauaplatsi korras hoidnud ning siinse rahupaiga hävimise vastu võidelnud. Eelkõige tänu temale on nüüd käsil ka korrastustööd.
Aja ja inimeste meelevallas
Loniida Bergmann on uurinud põhjalikult ka von Bockide lugu ning teab sedagi kõnelda, kes kunagi selle suguvõsa liikmeist siinsele surnuaiale maetud ning kus kellegi hauad asunud. Tihtipeale käivad tema käest oma uurimustööde jaoks materjale küsimas ka Põltsamaa Ühisgümnaasiumi lõpuklasside õpilased. Siinne kalmistu on Loniidale aga aastate jooksul eriliselt lähedaseks saanud ja ta on võtnud selle kordasaamise oma südameasjaks. Pole ka ime, sest ta on olnud tunnistajaks erinevatele aegadele ja kogenud mitmesugust suhtumist. “1971. aastal sattusin parasjagu siia, kui traktoritega surnuaeda maatasa tegema hakati. Mind nagu oleks parajal ajal kohale juhatatud, just ninapidi juurde. Hakkasin karjuma ja vehkima, et mis te ometi teete. Ime küll, aga mul õnnestus see asi peatada. Veelgi hiljem laskis üks omaaegne hooldekodu direktor siin hävitustööd teha ja suured saarepuud maha saagida. Kolhoosi ajal tehti kabelisse kaalikate ja peetide ladu, kord toodi aga Põltsamaalt tapamajast tooreid konte, et nad siin kõduneksid,” räägib Loniida Bergmann.
Ligi kolmkümmend hauda
Halba on aegade jooksul teha jõutud kurvastavalt palju ning seepärast on hauaplatside asukohad Loniidal vaid mälestuste järgi teada. Kokku on kalmistul olnud ligi kolmkümmend Bockide suguvõsa hauda. “Mõisa ajal võis siin ikka väga ilus olla. Näete, kui ilusad uulitsad siin veel praegugi näha on ja kui ilus vaade avaneb ülevalt kabelihoone pealt. Võisiku mõisahäärberi juurest ehitati omal ajal noolsirge tee kalmistuni väravani, et häärberi palkonilt saaks sinna vaadata. Niimoodi peeti mõisahoone ehitamisel ja kalmistu rajamisel silmas elavate ja surnute ühtekuuluvust. See tee on ju alles ja vaadet on võimalik taastada,” on Loniida kindel.
Mõni aeg tagasi võttis Loniidaga ühendust Valter von Bock Saksamaalt, üks siinse mõisniku lähisugulasi. Vanahärra pidavat käima Võrumaal puhkamas. Ta käis ka Kundrussaare kalmistul ning ütles, et nende suguvõsa on väga huvitatud kalmistu kordaseadmisest ja valmis selleks oma panuse andma.
Restaureerimistööd selleks aastaks lõppenud
Kui möödunud suvel võeti kabeli ümbrusest ja selle pealt maha kuivanud puid ja võsa, siis tänavu pühenduti peamiselt künka sees asuvatele hauakambritele, mis lahti võeti ja seest ära puhastati. Kokku on künka sees viis hauakambrit. Pärast korrastamist parandatakse lagunenud müür ja laotakse enamik hauakambreid kinni. Turistidele vaatamiseks jäetakse üks kamber arvatavasti lahti.
Korrastustööde käigus leidsid töömehed prahi alt tüki kalmuristist, millel osa kirjastki näha. Missugusele hauale see kunagi kuulunud on, vajab veel lähemat uurimist.
Praegu jääb üle vaid oodata ja loota, et järgmisel suvel saaksid vajalikud restaureerimistööd jätkuda.
VAIKE KÄOSAAR
