Lustivere kultuurimaja uuenduskuuriga jõuti lõpule juba läinud aasta 10. detsembril, ent selle avapidustused, mis ühendati Põltsamaa vallavanema ja Põltsamaa vallavolikogu esimehe piduliku vastuvõtuga, peeti möödunud reedel, 13. jaanuaril.
Põhjalike remonditöödega alustati Lustivere kultuurimajas möödunud kevadel. Asutuse juhataja Vello Pelisaare sõnul kinkis härra Velling aastal 1927 selle hoone kohalikele kaitseliitlastele ning maja asus aktiivselt kasutama ka külarahvas. Sellest ajast alates on selles majas kultuuriüritusi korraldatud ning kohalik rahvas laulmist, tantsimist ja pillimängu harrastanud.
Lustivere kultuurimaja remonditööd läksid kokku maksma 91 500 eurot. Selleks vajalik projektiraha saadi
Uus ja vana kõrvuti
Lustivere kultuurimaja remontinud osaühingu Bueno juhataja Vitali Goroško sõnul alustati lammutustöödega möödunud aasta augustis. Põltsamaa valla soov oli, et remont saaks valmis valla aastapäevapeoks, 10. detsembriks. Vitali Goroško kinnitas, et tööde maht oli päris suur, ent mehed tulid oma ülesandega toime ja üllatusi remondi käigus ette ei tulnud. Saalis avati muu hulgas vahepeal kinni müüritud aknaava ning jäeti selle ümbruses nähtavale osa endisaegsest maakivimüürist. Iidset müüri jäeti paistma ka kultuurimaja vestibüülis.
Kultuurimaja katlamaja oli küll varem renoveeritud, kuid nüüd paigaldati uus keskküttetorustik. Algul oli töömehi objektil neli-viis, lõpupoole juba 10-12. Uue näo said saal, vestibüül, fuajee ning garderoob. Sanitaarsõlmed olid remonditud juba 2010. aastal.
“Nii meie firma kui tellija soov oli olemasoleva raha ja materjalivalikuga parim tulemus saada. Saali põrand sai kaetud heleda parketiga, heledad ja ilusad tulid ka seinad ja lagi. Kaalumisel oli ka uus laudpõrand, kuid lõpuks langes valik siiski parketi kasuks, mis minu arvates siia sobilikum on. Kui Lustivere rahvas meie tehtuga rahule jääb, siis on ka meil põhjust oma tööga rahul olla,” rääkis Vitali Goroško.
Tasuks hoolega järele mõelda
Põltsamaa vallavanem Toivo Tõnson, kes ka ise lustiverelane, pidas oluliseks, et hoonele nüüdisaegset välimust andes on jäetud näha ka endist kivimüüri. See hoone oli ju ammustel aegadel viljaait ja aknadki olid varem trellitatud, et kratid võõra vara kallale ei pääseks.
Vallajuht avaldas oma heameelt selle üle, et paljud Põltsamaa valla külaseltsid on teinud teoks oma unistused: on tehtud korda hooneid, ehitatud külakiikesid, rajatud mänguplatse.
“Kuhu edasi?” küsis Toivo Tõnson. Vallavanema sõnul on kätte jõudnud aeg, mil esimese õhinaga valminud hooned ja rajatised vajavad korrashoidmist ning ülalpidamist. Toivo Tõnson avaldas lootust, et uusi ideid kavandades ja ellu viies kalkuleeritakse edaspidi hoopis põhjalikumalt, kas nende ideede toel valmivaid objekte ka tulevikus üleval pidada suudetakse, ning sellest lähtuvalt küsitakse endalt, milleks ja kellele neid rajatakse.
Samas on vallavanem seda meelt, et Lustivere kultuurimaja alumise korruse ruumid oli esimese etapina kindlasti vaja korda teha, sest seal on alati vilgas elu käinud ja küllap saab nii olema ka edaspidi.
Vello Pelisaare sõnul mõlguvad Lustivere külaseltsi inimeste peades juba mõtted, et saada järgmise projekti kaudu raha kultuurimaja saali taga asuvate abiruumide remontimiseks. Samuti vajab uuendamist abiruumide kohal olev katuseosa. Sügisel loodetakse käiku anda järjekordne projekt, et saaks korda teha ka hoone teise korruse ruumid. Lõpuks on plaanis Lustivere kultuurimaja seinad soojustada ning kogu katus välja vahetada. Tulevikus loodetakse uuendada ka kultuurimaja abihoone, kus praegugi inventari hoitakse, ning teha korda tagumine välistrepp.
i
TOOMAS REINPÕLD
