Kunagine ebaõiglus saab heastatud

Riigikogu hääletas pensionisamba vabatahtlikuks muutmise poolt. Seega võib öelda, et valitsust usaldati. Reformierakond ja sotsid hääletasid vastu. Riigikogu suures saalis vastu võetud otsus tähistab ühe ajastu lõppu, kuid kahtlemata on tegu millegi uue ja usun, et ka parema algusega.


Teise pensionisamba vajalikkuses pole mitte kunagi keegi kahelnud. Ka mitte tollased riigikogu liikmed. Küll oldi eri seisukohal teise samba finantseerimise skeemi puhul. 20%line sotsiaalmaksu osa oli algusest peale mõeldud pensionideks. See põhimõte, mis kehtestati juba 1991. aastal, põhines solidaarsuspõhimõttel.
2001 võeti vastu kogumispensionide seadus ehk siis teine sammas. Samal ajal tehti ka sotsiaalmaksu seadusesse parandus, et 20%lisest sotsiaalmaksust hakatakse 4% ära võtma ja see kantakse vastavasse kogumispensioni fondi. Võimul oli Mart Laari kolmikliit. Lisaks Isamaale siis ka sotsiaaldemokraadid ja Reformierakond. Eiki Nestor sotsiaalministrina ja rahandusminister Siim Kallas olid selle teema põhikandjad.
Oluline oli toona see, et võimukandjate kinnitusel katab puudujääva sotsiaalmaksu osa ehk 4% riik muudest vahenditest ega võta ära tollastest pensionidest. Et see just nii saab olema, kinnitas kogumispensionide seaduse arutelul 2001. aasta 9. mail ja 14. juunil tollane rahandusminister ja koalitsiooni juhtpoliitik Siim Kallas. Need stenogrammid on alles ja seda on aastaid meelde tuletatud.
Ei möödunud nädalat, vahel päevagi, mil Siiri Oviir poleks meelde tuletanud lubadust, et ühestki sambast ei tohi teise raha ära võtta. Ühesõnaga, et pensionid ei tohiks selle võrra vähem tõusta. Tollane suurim opositsioonijõud, Keskerakond, ütles tol korral välja, et kogumispensioni kõik variandid on halvad ja hääletas vastu. See on ka läbi aegade olnud meie seisukoht.
Peab tõdema, et maailmapank ja ka Ameerika arenguabi agentuur soovitasid tungivalt 1990. aastate keskel oma peamisele sihtgrupile − arengumaadele ja postkommunistlikele riikidele – kolme samba süsteemi. Siis, kui meie seda rakendasime, oli süsteem juba paljudes riikides läbi kukkunud, ka maailmapank ei soovitanud seda enam.
Mäletan hästi, kuidas maailmapanga tollane peaökonomist Joseph Stiglitz, kes oli ka hilisem Nobeli preemia laureaat, kritiseeris tugevalt kolmesambalist süsteemi. Ta rõhutas, et sambasüsteem ei suurenda säästmist. Samuti väitis ta, et erafondidest saadav tulu läheb suuresti fondihalduritele ning administreerimiskulud on liiga kõrged. Praegu võime öelda, et täpselt nii on ka läinud.
Seega rakendasime mujal ebaõnnestunud seaduse ja valetasime rahvale, et teda ootab eest muretu vanaduspõli. Traagilisest veast hakkame aru saame alles nüüd, pea 20 aastat hiljem. Pensionäre on aastaid petetud. Nende pensionid on aastaid äravõetud sambaraha võrra väiksemad. Anname sellest rahast nüüd kasvõi osakese tagasi. Heastame selle ebaõigluse.
Keskerakonna jaoks on eakate heaolu olnud alati prioriteet, seda kinnitab tõsiasi, et viimased erakorralised pensionitõusud on toimunud just keskerakondlasest sotsiaalministri eestvedamisel. Aprill polegi enam teab mis kaugel ning siis jõuab pensionärideni 45-eurone pensionitõus, mis on viimase 12 aasta suurim. Kahtlemata on eesmärk panustada tulevikus eakate heaolusse veelgi. Leian, et selle eesmärgini aitaks kõige kiiremini jõuda teisest pensionisambast vabanev raha. Mõistlik see igal juhul oleks, sest eakad väärivad vanaduspõlve, mis on elamist väärt.

Marika Tuus-Laul,
riigikogu liige, Keskerakond

blog comments powered by Disqus