Kümme teatriaastat näitusel

Mida siis teatritegemisest järele jääb? Eks ikka müürilehti, kavasid, kostüüme, rekvisiite ja fotosid. Ajaleheväljalõikeid ka, kui keegi lavastustest kirjutama juhtub. Palamuse Amatöörteatri lavastustest on juhtunud. Ja päris tihti, sest on põhjust. Kõiki loetletud asju näitusel näha saabki. Lavastusi on esitletud kronoloogilises järjekorras: alustades 1997. aasta valla päevadeks valminud tükiga ?Sel kevadel Paunveres? ja lõpetades möödunud suvise vabaõhtükiga ?Mereröövel vastu tahtmist?.

  ?Üldse on Palamuse Amatöörteater maha saanud 16 lavastusega, neist 13 on valminud Raivo Adlase käe all,? ütles Palamuse rahvamaja juhataja Valdi Reinas. Viimased kolm tükki ongi tema lavastatud.

 Kõige kõrgemalt tunnustatud lavastus amatöörteatri biograafias on ilmselt Arto Paasilinna romaani järgi Adlase poolt instseneeritud-lavastatud ?Ulguv mölder”, mida kodumail mängiti Palamuse veskis ja mis tunnistati 2000. aastal Põlvas harrastusteatrite riigifestivalil parimaks lavastuseks. Seda käidi mängimas isegi Soomes. Näitusel meenutavad ?Ulguvat möldrit? muuhulgas aianduskonsultant Sanelma (tema osas esines Liisi Tegelmann) roosad porganditega püksid.

Kõige rohkem reisinud lavastus on kindlasti mullu aprillis kirjanik Aino Perviku 75. sünnipäevaks välja toodud nukulavastus ?Sookoll ja sisalik?,? millega on rõõmustatud nii oma maakonna kui ka teiste paikade lapsi. Selle lavastuse jaoks kohaliku nukumeistri Ingrid Juuse poolt tehtud nukud on amatöörteatri näituse ehteks. Mõni päev pärast näituse avamist tuli näitlejatel need, tõsi küll, muuseumist paariks päevaks ?tagasi laenata?, sest neil tuli anda veel üks ?Sookolli ja sisaliku? etendus. Sedakorda Võisiku hooldekodus ja üldse mitte lastele. Aga lapsemeelsetele ja lapselikult siirastele inimestele küll, kes etenduse ajal laval toimunut kommenteerisid ja pärast etendust vaimustunult nukke silitasid. See oli näitlejatele uus ja päris huvitav kogemus.

Sookolliga rappa

?Mai lõpus anname ?Sookolli ja sisalikuga? veel kaks etendust ? Tooma vabaõhulaval,? ütles Valdi Reinas.

Riikliku Looduskaitsekeskuse Jõgeva-Tartu regiooni loodushariduse spetsialisti Katrin Möllitsa eestvedamisel saab mai lõpus nimelt teoks projekt ?Rabav rabapäev sookolli ja sisalikuga?, mille raames kutsutakse Endla looduskaitseala naabrusesse jäävate koolide kolmandate-neljandate klasside lapsi rabaretkele, nukuetendusele ja keskkonnahariduslikke mänge mängima. Kahe päeva jooksul saab põnevatest ettevõtmistest osa ühtekokku 160 last.

Kuigi ?Sookolli ja sisaliku? nukkudel, nagu selgub, on veel vara end muuseumieksponaatidena tunda, tegeleb amatöörteater juba täie auruga järgmise, arvult teise nukulavastuse ?Naksitrallid? ettevalmistamisega. See tuuakse lavale Eno Raua 80. sünniaastapäeva puhul ning sellegagi on plaanis palju reisida. Lavastuse nukkudest peategelased ? Muhv, Sammalhabe ja Kingpool ? on juba valmis ja näitusekülastajatele näha.

Kõige rohkem on Palamuse Amatöörteater mõistagi kokku puutunud Lutsu loominguga ja teiste autorite Lutsust inspireeritud loominguga. Pisut enam kui aasta tagasi, Lutsu 120. sünniaastapäeval Raivo Adlase käe all välja toodud Madis Kõivu ?Tali? oli harrastustrupi jaoks suisa suursaavutus. Ja omamoodi tähenduslik ettevõtmine: Adlase teatritegemised Palamusel saidki ju alguse Kõivu ?Talist?. Adlas lavastas selle Lutsu tegelastel ja dialoogidel põhineva tüki ju kõigepealt Vanemuises kutseliste näitlejatega ja käis seda siis 1997. aasta jaanuaris Palamusel mängimas: osalt vabas õhus ja osalt siseruumides. Pärast seda tegigi toonane Palamuse kultuurijuht Tiina Tegelmann Adlasele ettepaneku lavastada midagi kohapealsete näitejõududega.

Ikka Lutsuga

“Kui ma Palamuse näitemänguhuvilistega esimest korda kohtuma sõitsin, oli mul kaasas ainult üks kapsaks loetud “Kevade”, sest ma kujutasin ette, et kui ikka Palamusel midagi tegema hakata, peaks see kindlasti kuidagi “Kevadega” seotud olema,” meenutas Adlas siis, kui amatöörteater viiendat sünnipäeva pidas. ??Lible on igatahes olemas,? mõtlesin mulle autoga Tartusse järele saadetud Toomas Väinsalut vaadates. “Ja näe, köstrit pole ka vaja kaugelt otsida,” ütlesin endamisi Palamuse rahvamajja jõudes ja Raimo Kägo nähes.”

Ka kõigisse teistesse rollidesse leiti osalised ning 1997. aasta Palamuse valla päevade “naelana” esietendus Palamuse laululaval “Sel kevadel Paunveres”. “Kevade” teemat ekspluateeriti ka järgmises, 1998. aasta märtsis esietendunud lavastuses ?”Kevade” lavastamine?, milles pakuti välja mitmeid vaimukaid versioone, kuidas võiksid igihaljast klassikateost tõlgendada Eesti lavastajad ning mida Eesti teatrikriitikud sellest arvata võiksid.

Lutsu ?Tagahoovis? toodi ? jälle Adlase käe all ? välja 2004. aasta suvel Palamuse klaasikoja õuel. 2006. aasta suvel mängiti aga kihelkonnakoolimuuseumi juures Veiko Märka tükki ?Sabani sõlmes Luts?, milles tegutsesid jälle Lutsu teostest tuttavad tegelased. Näituse avamisel meenutati just selle tükiga seoses üht lõbusat lugu. Algamas oli pühapäevane etendus, mis toimus neli tundi varem kui argipäevased. Keda polnud, oli Hiromant Pastelli osatäitja Jaanus Järs. Kui talle koju helistati, selgus, et Jaanus oli kellaajad sassi ajanud ja jalgrattaga Saare järve äärde ujuma sõitnud. Trupi liige Toomas Väinsalu komandeeriti Jaanust otsima. Too kammis terve järveääre läbi, aga Jaanuse tabas alles tagasiteel maanteelt pedaalimast. Kui Palamusele jõuti, oli Valdi Reinas igaks juhuks juba Jaanuse kostüümi selga ajanud ja õppis palavikuliselt osa. Niipea kui mehed riided vahetatud said, oli Jaanusel aeg lavale tormata.

Sarnaseid lõbusaid lugusid oleks Palamuse Amatöörteatri näitlejatel ? aga neid on aastate jooksul trupist läbi käinud kümneid ? kuueteistkümne lavastuse proovide ja etenduste kohta rääkida lõputult. Seitsmeteistkümnes lavastus on valmimas. Kaheksateistkümnenda lavastuse jaoks vajab trupp aga head ideed.

?Tahame suveks teha ühe vabaõhutüki. Lutsu me praegu parema meelega ei teeks, sest tema ainetel on Veiko Märka lubanud meile tulevaks aastaks ? siis tähistame Palamuse esmamainimise 775. aastapäeva ? ühe pöörase tüki kokku kirjutada. Aga midagi surmtõsist ei tahaks tänavugi mängida,? ütles Valdi Reinas.

Äkki on kellelgi lugejatest mõni hea suvetüki idee? Amatöörteater on ettepanekute eest tänulik. Nende tegemiseks võib helistada või kirjutada Palamuse rahvamajja. Ja loomulikult tasub minna ka näitusele muuseumi ärklisaali.

RIINA MÄGI

blog comments powered by Disqus