Vigursaagimist on Eestis harrastatud enam kui kümme aastat. Esimesest suuremast vigursaagijate kokkusaamisest Kassinurme mägedes sai aga möödunud laupäeval, 8. septembril täpselt kümme aastat täis. Sel puhul tulid kakskümmend vigursaagijat kaheks päevaks ? reedeks ja laupäevaks ? sinnasamasse Kassinurme mägedesse kokku ja andis saagidele valu. Tulemuseks oli enam kui kolmkümmend just selle paiga arhailise ja müstilise vaimuga sobivat puukuju, üks uhkem kui teine.
?Teema jätsime seekord vabaks, aga siinne linnuseõhustik annab tegelikult juba ise suunad kätte. Sõjameeste kõrval saetakse välja ka teiste linnuseelanikeks sobivate tegelaste ? sepa, mesiniku jt figuure,? ütles vigursaagijate üks eestvedajaid Ott Olesk, lisades, et võistu seekord ei saeta.
?Viimased võistlused pidasime 2001. aastal Rakveres, pärast seda otsustasime mitte enam võistelda,? ütles Hiiumaa tuntud vigursaagija Ivo Mänd. ?Taiesed läksid üha keerukamaks ja igal saagijal kujunes välja nii isikupärane stiil, et tulemuste võrdlemine muutus üha võimatumaks ja üha mõttetumaks. Ja siis otsustasimegi, et ärgu olgu enam mingit võistlust, vaid lihtsalt puupäevad, loomepäevad või midagi muud seesugust.?
?Paraku on sellest võistluse nimest pagana keeruline lahti saada: ikka tullakse küsima, et kes võitis,? nentis Ott Olesk.
Metsanduse selgroogIvo Mänd, keda Jõgevamaa rahvas teab eelkõige kui Palamuse Piksepuu ja Tormipuu kujundajat, jõudis seekord välja saagida vaid ühe puukuju, ülejäänud aeg kulus õpilaste juhendamisele: Hiiumaal tegutsevas Suuremõisa tehnikumis õpetatakse ühele õpperühmale tavaliste raietöölise oskuste kõrval puidu erikasutuse kursuse raames ka vigursaagimist. Kassinurme loomepäevad olid selle kursuse õppuritele õppepraktikaks.
?Kümme aastat tagasi poleks ma unes ka selle peale tulnud, et kunagi terve õppegrupiga siia Kassinurme puukujusid saagima tulen,? ütles Ivo Mänd.
Oma ainsa seekord valminud taiese ? ühe paagitäie bensiiniga 45 minuti jooksul tehtud habemiku mehe ? pühendas Ivo Mänd kaks aastat tagasi meie hulgast lahkunud legendaarsele Jõgevamaa metsamehele Jaak Vaasile.
?Kuigi Jaak ei töötanud sellistes ametites, mis oleksid lasknud tal kõrgele tõusta ja kaugele särada, oli ta ometi üks neid, kes moodustasid Eesti metsanduse selgroo,? ütles Ivo Mänd. ?Tema jaoks polnud mets mitte raha, vaid keskkond. Sigaduste vastu oli ta valmis vihaselt võitlema, muidu aga oli mõnus naljamees. Ta oli ka üks neid, tänu kellele arenes vigursaagimine motospordist kunstiks.?
Vigursaagimise mitteametlikuks Eestimaale toojaks peetakse metsamees Leonhard Pollit, kes esimesena söandas kallist, aga kaalulut kerget välismaist mootorsaagi millekski nii kergemeelseks nagu kujude väljasaagimine kasutada. Nõuka-aegsete Dru?bade kergemate saagide vastu väljavahetamine ju vigursaagimise arenguks eeldused lõigi. Tasapisi hakkas vigursaagimine Põhjamaade eeskujul Eestimaa rahvaürituste koostisosaks muutuma ja messidelgi demonstreeriti uute saagide võimalusi hea meelega just kujusid luues. Kuni 1997. aastal sai Eesti Metsaseltsi esimehe Kaupo Ilmeti ja Jaak Vaasi eestvedamisel Kassinurmes teoks esimene vigursaagijate loomepäev. Toreda harrastuse juubeliks ilmus Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusel Ott Oleski koostatud ja rikkalikult illustreeritud raamat ?10 aastat vigursaagimist Eestis?.
Nagu haigusNagu mõnede selle ala harrastajate jutust kõlama on jäänud, on vigursaagimine nagu haigus: kui korra proovid, siis tahadki kogu aeg teha. Näiteks Taavi Pirk korraldas möödunud aastal Saarel Kalevipoja-teemalised vigursaagijate loomepäevad ning vaimustus nende käigus sellest alast niivõrd, et nüüd käib ise sarnastel loomepäevadel. Tal on isegi idee rajada Peipsi äärde teemapark, kus oleksid animafilmitegelastele pühendatud puukujud: ta ise armastab just selliseid välja saagida.
Olustverelased Ly ja Raul Teder nägid saega tehtud puukujusid esimest korda 13 aastat tagasi Soomes, kus kunstiharidusega Lyl maalinäitus toimus. Pärast seda, kui nad olid kujude autoriga vestelnud, ostsid nad Ly piltide müügist saadud 300 marga eest kasutatud mootorsae ja sestpeale kulub suur osa nende ajast kujude saagimisele. Väiksemate asjade kõrval on nad välja saaginud ka hiiglasliku rahvarõivais Mulgi mehe ja Mulgi naise, esimese Abja ja teise Helme valla tellimusel. Mulgi mehe avamisel viibis ka president Toomas Hendrik Ilves.
?Vigursaagimise juures on kõige toredam see, et saad kogu aeg midagi uut välja mõelda ja midagi oma kätega valmis teha,? ütles Ly Teder. ?Kuigi töödelda on seda raske, saab kõige ilusamad asjad ikkagi tammepuust.?
Kassinurmes olid vigursaagijatele materjaliks jämedad kuuse-, vahtra- ja saarepakud. Kuusematerjali annetas AS Lemeks Jõgeva, vahtra- ja saarepakud hankis Jõgevamaa Metsaselts.
?Päris ilusad asjad tulid,? kiitis metsaseltsi poolt loomepäevi korraldanud Raivo Kittus. ?Esialgu paneme kujud Elistverre katuse alla hoiule, kui Kassinurme linnuse laiendus valmib, siis leiab enamik kujusid oma koha seal.?
Tänusõnu ütles Kittus nii saagijate kui ka nad kokku kutsunud Ott Oleski aadressil, samuti loomepäevi erineval viisil toetanud KIKi, Husqvarna Eesti, OÜ Eco Oil ja Jõgeva valla ning saagijatele toitu valmistanud Valli Villemsi aadressil.
RIINA MÄGI
