Esialgu tegutsetakse peamiselt kahekesi ning suuremad keevitus- ja värvimistööd tehakse mujal, edaspidi on plaanis aga tegevust laiendama hakata. Tulevikus loodetakse kõik tööprotsessid kohapeal teha ja seetõttu tuleb ilmselt ka rohkem inimesi tööle võtta.
Tööjärg veebruarikuusse
Koos Indrek Eensaluga on praegu tünnide valmistamisega ametis Tarmo Mäe. Niipea, kui mehed oma toodangule viimase viimistluse anda on jõudnud, saadetakse see ka tellijatele ära. Tegu pole aga tavalise puidust kümblustünniga. Puidust on vaid vooder. Tünni sees on värvitud alumiinium ning puuvoodri ja alumiiniumkesta vahele pannakse soojusvooder. Läbinisti puidust kümblustünniga võrreldes on sellise tünni eeliseks ilmastiku- ja niiskusekindlus ning seda on ka lihtsam hooldada ja desinfitseerida.
Kümblustünnid lähevad Kamarist enamasti üle lahe Soome, kus neid juba oodatakse. Eestimaale on seni tellitud vaid üksikuid. Ilmselt oskavad soomlased kümblemise mõnusid rohkem hinnata. Täiskomplekti kuulub ka ahi. Eriti agaralt tellitakse niisuguseid komplekte just sügisel ja talvel, kui õues külmaks läheb. Siis pidavat põhjanaabrid tünnid järvede kallastele ja oma suvemajade terrassidele viima, et seal kümblemist nautida. Igatahes praegu ulatub meestel tööjärg juba veebruarikuusse. Niisugust aega pole seni veel olnud, et oleks mõned tünnid jõudnud varuks valmis teha.
Tundus huvitav
Detsembris möödus Indrek Eensalul oma firma ametlikust vormistamisest aasta. Kümblustünne hakkas ta aga valmistama tänu juhusele. Õemees oli asjaga juba mõnda aega tegelnud ning tegi Indrekule ettepaneku kampa lüüa. Et Indrekul oli just sel ajal endise tööandjaga töösuhe lõppenud, oli ta meeleldi nõus proovima. Asi tundus olevat huvitav.
Esialgu tehtigi kõik keevitustööd Indreku õemehe firmas. Alumiiniumkestad keevitatakse ja värvitakse seal veel praegugi. Kamaris panevad mehed sellele soojusvoodriks penoplasti ja katavad seejärel puiduga. Vastavalt tellija soovile tuleb see kas kuusest, lehisest või mõnest muust puust, tõrvatud või tõrvamata. Materjalist oleneb ka kümblustünni hind, kogu komplekti hind aga sellest, kui suur on tellitud sinna juurde kuuluv ahi. Kümblustünni äär tehakse aga spetsiaalsest raskest ilmastiku- ja niiskuskindlast puidust.
Kamaris on mehed kohapeal hakanud järjest rohkem ka keevitustöid tegema. Ahjukaasi ja tuhalabidaid juba tehaksegi, uuest aastast tahetakse juba ka ahjusid keevitama hakata. “Kõike korraga ei jõua,” ütleb Indrek. Esialgu on probleem elektrienergiaga. Pulbervärvimise ja suuremate keevitustööde tarvis kuluks seda tunduvalt rohkem.
Esimesest sai staar-tünn
Kamari meeste tehtud päris esimene kümblustünn sattus juhuse tahtel mitte Soome, vaid hoopiski Eestisse ja otse teleekraanile ning koguni omamoodi skandaali keskele. Aeg-ajalt, kui tehakse juttu rokkar Tanel Padari pahategudest, vilksatab Kamari meeste kätetöö jälle ekraanil. Nimelt on toosama Indreku õemees seotud keevitustöödega ka telekanalis Kanal 2. Tema siis ütleski, et telerahval on vaja aastavahetuse peoks kümblustünni ja kui Indrek aga vähegi jõuab, tehku valmis. Nii see kümblustünn sinna jõudiski ja reklaamis ennast ise, ilma et tegijad ise seda taotlenud oleksidki. Edaspidi on olnud piisavalt tööd reklaamitagi. “Võib-olla kevadel, kui tulevad mõned ettevõtluspäevad, läheme oma kümblustünnidega väljagi. Kes teab, ehk soovitakse tulevikus selliseid ka mõnda Eestimaa külalistemajja või hotelli,” loodab Indrek.
VAIKE KÄOSAAR
