Ometi puudutab seadus ka teisi olulisi valdkondi, näiteks võib Riigikokku valitud isik seadusemuudatuse kohaselt astuda tagasi enne ametivande andmist, mis kehtiva seadusega ei ole lubatud. Muudatus on tingitud kolme Euroopa Parlamendi liikme avaldusest oma mandaadist loobumise kohta. Lisaks näeb seadusemuudatus saadikuile ette võimaluse taotleda Riigikogu juhatuselt volituste peatamist alla kolmeaastase lapse kasvatamiseks. Nii et ka Riigikogu liikmel tekib võimalus väikese lapsega koju jääda, nagu oleme harjunud loomulikuks pidama kõigi teiste vanemate puhul.
Aga nüüd siis kuluhüvitistest. Arvan, et ?kuluhüvitis? on juba iseenesest ebaõnnestunud sõna ? sest kuidas on võimalik kuluhüvitist kompenseerida, ilma et kulutused oleksid tõendatud? Siinkohal ei pea ma õigeks maksta kuluhüvitist kogu ulatuses, t?ekke esitamata. Avalikkuse huvi ja pahameel on täiesti mõistetavad. Teisalt on meie riigis põhiseaduslikke ameteid, millega paratamatult kaasnevad kulutused ja kuidagi on neid vaja hüvitada. Ma ei taha Riigikogu kui institutsiooni olulisust alahinnata, kuid eesmärgiks tuleks võtta ühtse süsteemi kehtestamine kõikidele Eesti riigi esindamisega seotud ametitele. Rahvaliit teeb põhiseaduskomisjonile ettepaneku, mille järgi saaksid Riigikogu liikmed sarnaselt valitsuse liikmete ja presidendiga 20% esindustasu ning 10% jääks side- ja transpordikuludeks, mida tuleb dokumentidega tõestada.
Jäävad varju
Kahetsusväärne on aga see, et kuluhüvitiste ümber tekkinud kära varju kipuvad jääma Riigikogu pingelised arutelud tulumaksu ja aktsiiside teemal. Kurb on see, et koalitsioon on asunud ringkaitsesse ega soovi vastata opositsiooni esindajate küsimustele. Rahvaliidu muutis ettevaatlikuks nii peaministri kui ka rahandusministri suust kõlanud väide, et aktsiiside kasvuga ühtlustatakse Euroopa Liidus kehtivad alammäärad. Järgmisena toodi välja, et aktsiise on vaja tõsta inflatsiooni ohjeldamiseks, sest valitsuse eesmärk on kehtestada euro 2011. a kevadel. Vahepeal aga väideti, et riigis tuleb edendada haridust ja tervishoidu ning selleks on ilmselgelt vaja täiendavaid vahendeid.
Rahvaliidu fraktsiooni on tõsiselt hämmastanud just valitsuse liikmete omavaheline ebakõla aktsiiside tõstmise õigustamisel, mis omakorda kinnitab, et kogu eelnõu on tehtud kiirustades. Kuidas muidu seletada seda, et näiteks elektrienergia aktsiisi määra soovitakse tõsta kolm korda kõrgemale Euroopa Liidu miinimumnõudest, eriotstarbelisel diislikütusel tõstetakse aktsiis kaks korda kõrgemale, kui Euroopa Liit seda nõuab? Seda loetelu võiks veelgi jätkata. Meie eesmärk ei ole see, et aktsiiside tõusu iga hinna eest pidurdada. Me ootame valitsusliikmetelt vastuseid ja analüüsi selle kohta, kui suure koormuse saab ühiskond tervikuna, millises mahus kasvavad iga inimese kohustused eraldi, kuidas see mõjutab inimeste toimetulekut, kas on ette nähtud meetmed kohalike omavalitsuste kasvavate kulutuste kompenseerimiseks, kuidas mõjutab eeskätt elektrienergia ja kütuseaktsiisi tõus meie ettevõtluse konkurentsivõimet ja milliseid abinõusid rakendatakse võimaliku salaviinaturu tekke vastu.
Vastuseta küsimused
Palju küsimusi on vastuseta ja seega leiab Rahvaliidu fraktsioon, et kavandatav maksutõus ohustab majanduskasvu ja suurendab inflatsiooni, mis omakorda seab ohtu eurole ülemineku 2011. aastal. Üha rohkem on meid hakanud häirima kahtlus, et tegemist on praeguse võimuliidu katsega leida koalitsioonileppele rahalist katet ja aktsiisitõusu püütakse õigustada eurole ülemineku vajadusega, teades, et inflatsiooni ei õnnestu meil nii või teisiti ohjeldada. Rahvaliit loodab siiski, et valitsus ei tegutse pimesi, omamata terviklikku programmi, ja suudab plaanitud mahus kavandatud aktsiisitõusu veenvalt põhjendada. Otsused, mis mõjutavad iga inimest, peavad olema hoolega kaalutud ja läbi mõeldud.
KAREL RÜÜTLI,
riigikogu Rahvaliidu fraktsiooni esimees
