Üle Eesti algab tuletõrjujatele kõige töörohkem periood. Suuremates linnades ja asulates võib just siis kulupõletamisele kuluda üle 50 väljasõidu päevas. See teeb tuletõrjujate töö kohati keeruliseks, kuna samal ajal võib kuskil mujal olla palju tõsisem tulekahju.
Meie maakonnas sõideti eelmisel aastal kulupõlengutele välja 160 korral, mis moodustab 53,5 protsenti tulekahjude üldarvust.
Tabivere ja Saare vallas põles kulu 10 hektaril ja põletamise tagajärjel süttisid elamu ja abihooned.
Omavalitsuste lõikes oli kõige rohkem kulupõlenguid Põltsamaa vallas – 26 juhul, järgneb Jõgeva ja Tabivere vald 19 ning Saare vald 18 juhuga.
Oodake vaikset ilma
Palamuse vallas toimus üks metsatulekahju, kus hooletusest tuletöödel, täpsemalt kännu põletamisest süttis ja hävis 50 ruutmeetrit metsanoorendikku.
Tuleohtlik aeg algab kevadel pärast lume sulamist ning lõpeb sügisel vihmaste ilmade saabumisega.
Arusaamatuste ja tuleõnnetuste ärahoidmiseks tuletab päästeteenistus meelde, et prahi ja kulu põletamisel, lõkete tegemisel tuleb jälgida ka omavalitsuste poolt oma territooriumil kehtestatud heakorraeeskirju, kus on sätestatud tuletööde tegemine nii avalikes kohtades kui ka koduaedades.
Vastavalt kehtivatele nõuetele on kevadel esimese kahe nädala jooksul pärast lume sulamist keltsalt lubatud maavaldaja järelevalve all tulekahju ennetamiseks põletada kulu järgmisi tingimusi täites:
* Kulu on lubatud põletada päeval tuulevaikse või kergelt tuulise ilmaga (kuni 3,3 m/s).
*Teedeäärse kulu põletamisel tuleb tee välisserv eelnevalt märjaks kasta või mineraliseerida.
* Kulu põletamine lähemal kui 15 meetrit mistahes ehitisest või põlevmaterjali lahtisest hoiukohast on keelatud.
*Põletajal peavad kaasas olema tulekustutusvahendid, tagamaks tule kontrolli all hoidmine.
*Põletuskohast on lubatud lahkuda vaid tule lõpliku kustutamise järel.
*Kuu põletamine kadastikes või puude ja põõsastega kaetud aladel on rangelt keelatud.
Soovitav on kulu ja prahti põletada väikeste jagude kaupa.
Ärge hinnake oma võimeid üle
Iga inimene peab hoolitsema selle eest, et tema majaümbruses saaks kulu ja praht võimalikult ohutult põletatud.
Tuleb jälgida tuule suunda ja selle puhanguid. Ärge hinnake üksi oma võimeid üle ning hoolitsege, et kulu põletamise juures viibiks piisaval hulgal inimesi, arvestades kulupõletamise mastaape.
Tulekustutusvahendid ? labidas, ämber või kastekann, raudrehad, lapatsid, märjad oksad jms ? peavad käepärast olema.
Juhuks kui tuli siiski kontrolli alt väljub, peaks kaasas olema mobiiltelefon.
Rohket suitsu tekitava põlemismaterjali korral tuleb valehäirete vältimiseks eelnevalt häirekeskust informeerida.
Peab meeles pidama sedagi, et kui kulu põletamisel saab kannatada võõras vara, vastutab kulu süütaja selle eest materiaalselt.
Iga isik, kes märkab tulekahju, mida pole asutud kustutama või kui tuli on väljunud kontrolli alt ja oma jõududega ei saada hakkama, peab kohe helistama telefonil 112.
ILLAR TOOTS, Jõgevamaa Päästeteenistuse järelevalvetalituse juhataja
