Kulu põletamine on ohtlik ning võib kaasa tuua suuri kahjusid. Kulu ja prahi põletamisel tuleohutusnõuete mittetäitmisest tingitud tuleõnnetuste tagajärjel on maha põlenud elumaju, hukkunud inimesi ning tekitatud korvamatut kahju looduskeskkonnale. 2005. a registreeris Päästeamet riigis 2286 kulupõlengut.
Iga inimene peab teadvustama, et lume alt välja sulanud kulu kuivab kevadpäikese ja tuulte mõjul kiiresti ning on väga kergesti süttiv. Süttides levib kulutuli soodsa tuule korral väga kiiresti ning vahel mitmes suunas, mis on peamiseks põhjuseks, et sageli väljub kulupõletamine kontrolli alt. Siiski saab kõige paremini tuleohtu vältida õigel ajal heina niites ning kuiva kuluheina kokku riisudes. Sama käib ka põhu ja muu prahi põletamise kohta.
Juhime tähelepanu, et ka tuleohutusnõudeid järgides võib kulu või prahi põletamine kontrolli alt väljuda. Kuum õhk on kergem kui külm, sellepärast tõusevad kergemad põlevad osad üles, lõkkes põlemise käigus tekkivad tuulekeerised võivad ka tuulevaikse ilmaga lennutada sädemed väga kaugele.
Tahame siinkohal inimestele meelde tuletada lõkke tegemise ohutusnõudeid:
Lõkete tegemisel tuleb tagada ohutud vahemaad hooneteni ja metsani; lõket tohib teha hoonetest vähemalt 15 meetri kaugusel ja metsast 30 meetri kaugusel.
Mitte mingil juhul ei tohi põlevat lõket jätta omapäi ning käeulatusse tuleb varuda esmased kustutusvahendid (ämber veega, kustutusluuad, märjad oksad). Samuti tuleb lõkkease pärast põletamist uuesti süttimise vältimiseks hoolikalt kustutada.
Lõkke tegemisel tuleb arvestada tuule tugevust (kuni 1,5 m/s) ja suunda ning lõkkeplats ja selle ümbrus tuleb mineraliseerida, samuti peab arvestama lõkkest lenduda võivate sädemetega.
Oluline on jälgida, et lõkkest ei saaks alguse kulupõleng. Enne rohket suitsu tekitava risu, põhu jm põletamist peab veenduma, et tekkiv suits ei häiriks teisi inimesi ega liiklust.
Tuleohutusnõuete mittejärgimine prahi ja okste põletamisel võib ohtu seada meie endi ja kaaskodanike hooned, samuti metsad.
Eelkõige tuleb tule tegemisel kinni pidada omavalitsuse territooriumil kehtivatest heakorraeeskirjadest. Omavalitsusel on õigus kulu ning prahi põletamine ära keelata.
21. aprillist on kulupõletamine rangelt keelatud. Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia instituudi (EMHI) andmetele tuginedes möödub 21. aprillil kõigis Eesti piirkondades lume sulamisest kaks nädalat, mis tähendab seda, et sellest päevast alates on kulu põletamine keelatud.
Kehtiv karistusseadustik näeb ebaseadusliku kulupõletamise või tuleohutusnõuete rikkumise eest ette rahatrahvi füüsilisele isikule kuni 18 000 krooni ja juriidilisele isikule kuni 50 000 krooni. Kulu põletamisel võib tuleroaks sattuda ka mets ning sel juhul tuleb lisaks trahvisummale hüvitada veel keskkonnale tekitatud kahju.
Erki Remmelkoor,
Lõuna-Eesti Päästekeskuse
ennetusbüroo juhataja
Evelin Uibokand,
Lõuna-Eesti Päästekeskuse
avalike suhete büroo juhataja
