Perevägivalla piiramiseks ei aita üksikjuhtumitega tegelemisest korrakaitsjate või meedikute poolt. Vajalik on, et ühiskond oleks häälestatud tugevalt selle nähtuse vastu.
Perevägivalda on peetud üsnagi harjumuspäraseks. Me ei osuta ju tihtipeale erilist tähelepanu sellele, kui naabrimees ja naabrinaine teineteist tümitavad. Vahel peame liigset uudishimu ja ammugi vahelesekkumist ebaviisakaks. Politseile teatame ehk naaberkorteri löömingust siis, kui see meie endi kodurahu segama hakkab
Eeskujud ja keskkond
Oluline on arutleda perevägivalla sotsiaalsete põhjuste ja tagajärgede üle. Sinised plekid, muhud kulmudel või kassilikult katki kraabitud näod (naiste sagedane vägivallaakt meeste vastu) üldjuhul paranevad.
Koduvägivallast tingitud hingeseisund taastub aeglasemalt, mõnikord jääb püsima aastateks või isegi kogu eluks. Perevägivallast rusutud inimesel nõrgeneb depressiooni tõttu töövõime, tekib oht kaotada töökoht. Kaasinimeste häbenemine takistab suhtlemist. Kannataja võib endale sisendada, et tegelikult oli ta juhtunus süüdi ka ise. Omaette ohver on ka vägivallatseja. Tal võivad tekkida süümepiinad, mis normaalse elu rööpast välja viivad.
Perevägivalla üheks soodustajaks on alkohol. Paljud kodutülid tekkivad joomise tõttu või otse selle tegevuse käigus. Sellistes tülides võib rünnak tulla ükskõik milliselt pereliikmelt. Mees võib lüüa naist, naine meest, vend venda, vanemad last jne. Kuigi alkoholi kahjulikkusest on räägitud, Gorbatsovi juunipööregi läbi proovitud, öiseid alkoholikauplusi suletud, pole Eestis tõsist karsklust pooldavat ellusuhtumist veel välja kujunenud. Põhimõtted, mida on propageerinud Friedrich Reinhold Kreutzwald, Villem Reiman, Paul Ariste, minu õpetajad Heiti Kadastik ja Jüri Saarma, juurduvad meie mõttemaailma väga visalt. Pigem on trendiinimeseks prominent shampanja- või veiniklaasiga.
Kui tulla tagasi lauluisa Kreutzwaldi juurde, siis meenutagem, et vägijoogist kui tülide soosijast on juttu ka meie rahvuseeposes. Et Kalevipoeg oli poissmees, jäi ta kõrvale peretülidest, küll aga tappis ta joomapeol tekkinud tüli käigus Soome sepa poja.
Arvatakse, et karm ja valjusõnaline ülemus võib kodus sageli naise tuhvlialune olla. Küllap on aga võimalik ka vastupidine variant, kus tööl tekkinud pingeid elatakse välja kodus, sest ametimiljöös ollakse sunnitud emotsioone alla suruma.
Ettevõtete ja asutuste juhtidel tuleks mõelda, kuidas luua sõbralikku töökeskkonda, kus üksteisega arvestatakse ja tekkinud probleemid ausalt sirgeks räägitakse. Paraku leidub meil palju firmajuhte, kes on head rahalugejad, võib- olla ka tublid äriideede genereerijad, kuid halvad inimesetundjad. Seetõttu võiks psühholooge ja psühhiaatreid ettevõtetesse sagedamini esinema kutsuda.
Lugupidav suhtumine
Perekonna turvalisus ja kodurahu sõltub sellestki, kui väärikalt abikaasad teineteisesse suhtuvad. Kuigi juba pikka aega räägitakse abikaasade sotsiaalsest võrdsusest, jääb ikkagi alles naiselikkus ja mehelikkus. Et mees suhtuks oma naisesse ja laste emasse lugupidavalt, sellele saavad oluliselt kaasa aidata meesõpetajad ja treenerid. Mina meenutan tänutundega Hugo Treffneri Gümnaasiumi kehalise kasvatuse õpetajat, omaaegset legendaarset pedagoogi Erich Lukinit ja korvpallitreenerit Aarne Laost, kelle autoriteedil oli minu isiksuse väljakujunemisel oluline roll.
Kultuurile ja haritusele suunatud eluhoiak on parim vahend perevägivalla vähendamiseks. Siis, kui kohale kutsutakse kiirabi ja politsei, on sageli juba hilja tõsist kriisikollet likvideerida.
JAAN OLARI
Psühhiaater ja perekonnapea
