Möödunud reedel oli Jõgevamaa kultuurirahval võimalus kohtuda meie maakonnas visiidil viibinud kultuuriministri Urve Tiidusega ning pärida temalt aru asjade kohta, mille pärast süda valutab. Minister suuri rahalaevu ja kiireid lahendusi ei pakkunud, vaid andis küsimustele realistlikud vastused.
Kohtumine ministriga leidis aset Jõgeva kultuurikeskuses ning sealne kammersaal sai kultuuritöötajaid ja omavalitsusametnikke päris täis. Küsimusi oli laekunud eelnevalt e-posti teel, ent neid sai küsida ka kohapeal.
Üks küsimus puudutas rahvamajade seadust, mille ettevalmistamine vahepeal kultuuritöötajate meeli elevil hoidis. Omavalitsuste kultuurikorraldust riiklikult reguleerivast seadusest loodeti, et see kaitseb kultuuriasutust juhul, kui seda haldav omavalitsus leiab, et see rahapuudusel või muul põhjusel sulgeda tuleks. Minister kinnitas, et rahvamajade seaduse eelnõu praegu valitsuse laual pole. Ning see, kuidas omavalitsuses kultuuriasju aetakse, sõltub põhiliselt ikkagi sellest, milliste hoiakutega inimesed kogukond linna- või vallavolikokku on valinud.
“Kui volikogus on sellised inimesed, kes teavad, miks peab raamatuid lugema, muusikat kuulama või lastele muusikaharidust andma, ning mäletavad ka põhiseadust, mis sätestab, et meie riik eksisteerib muu hulgas selleks, et hoida meie kultuuri, siis ei juhtu kultuuriga midagi halba,” ütles Urve Tiidus. “Ükskõik, kui palju sa seadusi teed või kui palju raha annad, lõppkokkuvõttes sõltubki kultuurivallas kõik ikka inimestest: kas nad suudavad endale eesmärke püstitada ja neid täita ning kas suudavad teisi oma ettevõtmistesse kaasa tõmmata.”
Teise olulise teemana tõsteti kohtumisel üles Kesk-Eesti kultuuriprogrammi küsimus. Eesti riik on käivitanud nimelt mitme piirkonna, näiteks Setomaa, saarte, Kihnu ja Peipsiveere kultuuri toetava programmi, millest saab projektidega raha taotleda. Kesk-Eesti pole paraku ühegi niisuguse programmiga hõlvatud ning seetõttu on meie võimalused oma kultuuriprojektidele rahalist katet saada ahtamad.
Ükski uks pole suletud
Urve Tiiduse sõnul on spetsiaalsed programmid käivitatud tugeva eripäraga ja paikkondliku identiteediga tugevasti seotud kultuuride toetuseks ning programmi käivitamisel on olnud initsiaatoriteks kohapealsed agarad eestvedajad.
“Nii et asuge oma sellekohaseid mõtteid kirja panema. Ma ei käi välja mingeid tähtaegu, ei ütle, et te saate selle programmi ühe, kahe või kolme aasta pärast, aga ma kinnitan, et ükski uks selles osas kinni pandud pole. Ilmselt võiks see olla just Kesk-Eesti pärimuskultuur, mida eraldi programmist toetada võiks,” avaldas minister arvamust.
Nähtusest, mida võib naljatamisi nimetada Kesk-Eesti needuseks, kõneles ka Põltsamaa linnapea Jaan Aiaots, kui ta päris ministrilt, millised võimalused on saada Põltsamaa linnusekompleksi lagunemise peatamiseks riigi muinsuskaitseraha.
“Kord on meil raha saamata jäänud sellepärast, et me pole Peipsile piisavalt lähedal, kord sellepärast, et pole piisavalt Lõuna-Eestis,” ütles Jaan Aiaots. “Linnusekompleks kuulub küll linnale, aga see on riigi seisukohalt väga oluline objekt. Selle tehniline olukord halveneb kiiresti. Oleme küll tänulikud ka nende üksikute kahe-kolme tuhande euroste “süstide” eest, mille oleme riigilt saanud, aga need ei aita peatada kompleksi lagunemist. Tahaksime, et pandaks paika mingi kindel rida eelarves või öeldaks otse ära, et meil pole mõtet üldse raha taotledagi,” ütles Jaan Aiaots.
Ministril polnud ülestõstetud küsimusele küll otsest vastust pakkuda, ent ta lubas probleemi meelde jätta. Tiiduse sõnul tegeldakse valitsuses praegu muinsuskaitseseaduse muutmisega. Muu hulgas peaksid riigi kohustused riikliku kaitse all olevate objektide restaureerimise rahastamisel veidi suurenema.
Jalgratast pole vaja leiutada</p>
Jõgeva abilinnapea Raivo Meituse küsimus oli seotud Jõgeva linnaraamatukogus üles kerkinud probleemiga. Raamatukogu soetas endale nimelt e-lugerid, ent siis selgus, et nende vahendusel polegi lubatud lugejatele e-raamatuid laenutada, välja arvatud neid, mis autorikaitse alla ei kuulu.
“Tallinna keskraamatukogu, Tartu Oskar Lutsu nimeline linnaraamatukogu ja Eesti rahvusraamatukogu tegelevad selle probleemiga päris intensiivselt ja loodan, et sellele leitakse raamatukogude ja kirjastajate koostöös lahendusi juba tuleval aastal. Usun, et iga raamatukogu ei pea selles osas oma jalgratast leiutama ja juba saadud kogemusi jagavad raamatukogud omavahel,” ütles Urve Tiidus.
Jõgeval külastas ta veel linnaraamatukogu, põhikooli ja staadioni. Jõgevalt suundus minister läbi Laiuse Kuremaale, kus kohtus maakonna spordirahvaga. Visiidi lõpetas minister Palamuse kihelkonnakoolimuuseumi külastamisega. Seal oli muu hulgas kõne all vana kihelkonnakoolihoone kõrvale uue külastuskeskuse ehitamine.
“Iga arendus, mis toob muuseumile rohkem külalisi ja edendab sellega regiooni sotsiaalmajanduslikku olukorda, on tervitatav. Kui külastuskeskus on ka maakondlik prioriteet ja sobib EL rahastusprogrammidesse, siis ministeerium tagab omalt poolt kaasfinantseerimise,” kinnitas minister. Jõgevamaa visiidi võttis Urve Tiidus kokku järgmiselt.
“Jõgevamaal oli väga sisukas päev. On erakordselt tähtis, et Eestis on aktiivne spordi- ja kultuurielu ka väljaspool suuremaid keskusi — Tartut ja Tallinna. Jõgevamaal on häid näiteid kuhjaga. Näiteks lühikesel visiidil Jõgeva raamatukokku selgus kohe, et kitsastest oludest hoolimata on see kohalikele väga vajalik ja hubane paik. Mis veel põnevam, raamatukogus on tööl inimesed, kes on tõeliselt andekad mõnel loomingulisel alal. Või Laiuse õlemuuseum, mis esitleb üht omapärast disainiliiki. Loomulikult räägiti ka nendest objektidest, mis vajavad lisainvesteeringuid ja tegevustoetust. Kõik need teemad arutatakse ministeeriumis läbi. Alati ei ole lihtsaid ja kiireid lahendusi, mõned asjad lahenevad kohapeal omavalitsuste koostöös. Aga igal juhul koostöös! Tore visiit oli. Head edenemist Jõgeva rahvale!”
Põltsamaa linnapea Jaan Aiaots:
Kord on meil linnusekompleksi jaoks raha saamata jäänud sellepärast, et me pole Peipsile piisavalt lähedal, kord sellepärast, et pole piisavalt Lõuna-Eestis. Kompleks kuulub küll linnale, aga see on riigi seisukohalt väga oluline objekt.
RIINA MÄGI
