“Kui piltlikult väljenduda, siis on meie ühiskonda asunud juhtima inimesed, kes ei tea muinasjuttu printsist, kes tappis draakoni ja abiellus kuningatütrega. Seepärast ei tea nad ka, mida teha nüüd, mil prints on tapnud kuningatütre ja abiellunud draakoniga,” ütles kultuuripäeval peetud ettekandes Avatud Hariduse Liidu esimees, andragoog Reet Valgmaa.
Sellele vaatamata on meil tema sõnul veel aega valida, kas ehitada oma ühiskonda üles ameerikalikult nagu supermarketit, kus info on kaup, mida müüakse kõigile võrdsetel alustel, või põhjamaiselt nagu raamatukogu, kus kõigil on infole vaba juurdepääs.
Valgmaa sõnul oleme me jõudnud silmakirjalikku aega, mil ühed teevad reegleid ja teistelt nõutakse nende järgimist.
“Nii, nagu võim peidab oma vastutust ja kõneleb mingist väärtuste kriisist, sajandivahetuse künismist, ei anna ta endale ka aru, et selline võimutarvitamine ? mõtlen neid kohukesi ja lillekesi ? on nagu kahe otsaga püssist laskmine: sihid teist aga saad ka ise pihta,” ütles Reet Valgmaa. “Mitte aeg ei ole küüniline, vaid ikka konkreetsed isikud.”
Avalik hüve
Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse juhataja Aet Maatee sõnul hakkame me alles praegu tajuma ühiskonnas toimuvaid protsesse, mille mõju on jõudnud ka kultuurisfääri: see, et me ei sisenenud Eesti taasiseseisvudes kurjuse maailmast mitte headuse maailma, vaid tohutu ebavõrdsuse maailma, tõi kaasa sotsiaalse trauma ja nihutas paigast inimeste väärtushinnangud.
Praegu levinud majanduslik mõtteviis on loonud Maatee sõnul arusaama, et kultuur on isereguleeruv süsteem ja peab iseendaga toime tulema ning et ka kultuuri puhul on “kauba” kvaliteedi kriteeriumiks läbimüük.
“Kultuuri rahastamist ei saa siduda tarbimisega,” arvas Aet Maatee. “Kultuur on avalik hüve ? nii, nagu näiteks tänavavalgustus ja majakad, mille puhul osasaajate arv ja ülalpidamiskulud pole omavahel seotud. Kultuur on majanduse pealisehitus ja determineerib seda. Kultuur aitab parandada elukvaliteeti ja arendada rahvuslikku uhkust.”
Maatee sõnul ei teki armastus oma kultuuri vastu iseenesest. Seepärast tuleb noorte vajadustesse ja harjumustesse pidevalt lõimida omakultuurse koodiga tegevusi ning kaasata eri põlvkondi üheaegselt ühtsesse kultuuriruumi.
Kultuurielu tukse
Jõgeva maavalitsuse ja Palamuse rahavamaja korraldatud kultuuripäeval said sõna ka kirjandusteadlane ja poliitik Peeter Olesk, Aasta Ema 2003 Merike Kull, Torma vallavanem Riina Kull, Avatud Meelte Instituudi koolitusjuht Ene Velström, Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuse direktor Aino Arro, Jõgeva linnavolikogu liige Ants Paju, Jõgeva Gümnaasiumi sotsiaalpedagoog Ilmar Pajumägi ja allakirjutanu. Maavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna peaspetsialisti Maie Puusepa sõnul võeti kultuuripäeva korraldamine ette murest maakultuuri käekäigu pärast.
“Teema sõnastust kaalusime kaua, aga tagantjärele tundub, et väärtustele keskendumine oli õige valik. Seda, et väärtushinnangud ühiskonnas paigast ära on, näitasid ju ka hiljutised valimiste eelsed sündmused.”
Vajalikuks ja kordaläinuks hindasid kultuuripäeva nii esinejad, kuulajad kui ka päeva juht, Eesti Vabaharidusliidu juhatuse esimees Ivo Eesmaa.
“Kui tavaliselt arutatakse sellistel mõttetalgutel, kuidas lahendada paremini üht või teist praktilist küsimust, siis siin käsitleti asju pisut kõrgemal, väärtushinnangute tasandil,” ütles Ivo Eesmaa.
“Sellist koosistumist oli vaja, et teadvustada: väärtused on ühiskonnas ikka veel alles, me elame nende järgi ega ole ole kõige ümberringi toimuva suhtes veel kurdid ega ükskõiksed,” ütles Reet Valgmaa.
“Kultuuripäeval oli saalis soe õhkkond ? nagu ikka, kui samas valdkonnas tegutsevad inimesed tunnetavad nn võrgustiku olemasolu ning nende vahel tekib mõtte- ja tundevahetus,” tõdes Aet Maatee. “Ja mulle meeldis, et siin võis tajuda ühe paikkonna kultuurielu tukset ja näha selles kaasalööjaid.”
RIINA MÄGI
