Möödunud kolmapäeval kogunesid kaheksa erakonda ja 16 riigikokku kandideerijat Jõgeva kultuurikeskuses toimunud valimisdebatile, mille keskseteks teemadeks olid elukvaliteet, väärikas vananemine, sotsiaalkindlustus, sotsiaalhoolekanne, pensionid, riiklikud toetused ja arstiabi kättesaadavus.
Järgnevalt on ära toodud vaid erakondade konkreetsed lubadused küsimuste ja teemade lõikes. Vastasid: Elo Lutsepp ja Kaido Väljaots Eesti Vabaerakonnast, Eiki Nestor ja Mati Kepp Sotsiaaldemokraatlikust erakonnast, Kai Künnis-Beres ja Arvo Kuiv Eestimaa Rohelisest, Urmas Kruuse ja Raivo Meitus Reformierakonnast, Peeter Ernits ja Raivo Põldaru Eesti Konservatiivsest Rahvaerakonnast, Ülle Pärn ja Aleksander Širokov Eesti 200-st, Marika Tuus-Laul ja Aare Olgo Keskerakonnast ning Tiit Lääne ja Aivar Kokk Isamaast.
Valimislubadused sotsiaalkindlustusvaldkonnas, sealhulgas pensionid ja riiklikud toetused
VABAERAKOND
Tahame tagasi pöörata absurdse süsteemi, mis on tekkinud, et pensionitelt tuleb hakata tulumaksu maksma. Peame õigeks kolmesambalist süsteemi, mis on praegu, kuid teine sammas võiks olla vabatahtlik. Tahaksime inimestele südamele panna, et ainult esimesest sambast ei ela tulevikus ära, seega tuleks noortel kohe tööle minnes hakata mõtlema kolmanda samba peale, sest see on meist igaühe vastutus.
Sotsiaalvaldkonnas on vaja palju finantsvahendeid ja mõistvat suhtumist.
REFORMIERAKOND
Kui riigi majandusel läheb hästi, siis kasvab ka pension. Peame oluliseks, et töökeskkond ja majanduskeskkond oleksid head, et pensionid kasvaksid. Kui täna tagab pensionisüsteem vastavalt võimekusele 38 või 40 protsenti keskmisest sissetulekust, siis tulevikus peaks see olema vähemalt 50 protsenti palgast. Peame märkama neid pensionäre, kes elavad üksi ja on sattunud raskustesse, siin on tänuväärne koostöö omavalitsustega.
Vanaduses vajavad inimesed abi, kõige parem viis nende abistamiseks on siis, kui nad saaks olla jätkuvalt kodus. Teenuseid, mida riik pakub, on kõige parem pakkuda kodus. Kui see enam võimalik ei ole, siis tuleks viia teenused institutsionaalsele tasemele ehk inimene peab kodust lahkuma.
EESTIMAA ROHELISED
Lähtume looduse seisukohast. Meie kohus on hoida vanainimesi, kes on meile Eestimaa toonud. Keskendume puuetega inimestele, et tõsta nende toetusi kaks korda. Ka pensionitõus on ette nähtud. Sotsiaalhooldajate palka kavatseme tõsta vähemalt 25 protsenti paari aasta jooksul.
Iga vanainimene tahab viimastel päevadel kodus olla, seetõttu on meil vaja teha vanainimestele suunatud keskused, mis koondaksid kõik vajalikud teenused, internetiabi, hoolduse ja transpordi. Tahaksime, et vanainimene saaks vanaduspäevad olla koos perega, seetõttu on meil ette nähtud, et internetiühenduse loomine nii, et noored saaksid tulla tagasi maale oma vanemate juurde ja tegeleda kaugtööga. Selleks on vaja luua ilus keskkond.
SOTSIAALDEMOKRAADID
Pensionid ja palgad tõusevad. Tänases Eestis tõusevad palgad kiiresti, tänu sellele ka pensionid. Kui nelja aasta pärast jätkab majandus samas tempos kasvu, tõuseb Eesti keskmine pension 700 euroni. Täna ei ole selget ja ühemõttelist korda, mida teha, kui inimene enam üksi hakkama ei saa. Inimest tuleb hooldada ja ravida samal ajal. Seetõttu loome süsteemi, kas luua hoolduskindlustus või kuidagi teisiti. Lubame ravimitele madalamat käibemaksu.
EKRE
Pension tõuseb nelja aastaga poole suuremaks. Lõpetame töötavate pensionäride maksustamise. Lubame pensioni tõsta nelja aastaga 800 euroni.
EESTI 200
Meie programmis on, et pensionäridel on kuni 1000 eurot teenitud tulu maksuvaba. Peaksime normaalseks pidama, et 50 protsenti keskmisest palgast moodustavad pensionid.
KESKERAKOND
Tahame teha pensionitõusu läbi erakorralise pensionitõusu 100 eurot korraga, sest indekseerimisega ei jõua me sinna kunagi. Töötavad pensionärid, kes saavad pensioni ja palga näol kokku kuni 1350 eurot, nendel ei ole midagi lisamaksude all. Tõstame tulumaksuvaba miinimumi 750 eurole ja tahame tagasi tuua tasuta pensionikande koju ning ravimeid vähem maksustada.
Haigushüvitist peaks maksma esimesest päevast.
ISAMAA
Meie muudaksime teise pensionisamba vabatahtlikuks.
Valimislubadused sotsiaalhoolekande teemadel, sealhulgas erivajadusega inimesed, omastehooldus, hoolekandeasutused
ISAMAA
Erivajadustega laste toetuse tõus peaks muutuma kordade, mitte protsentidega. Ka täiskasvanute erivajaduste toetused peavad kasvama. Üksi elava pensionäri puhul tuleks vaadata ka tema erivajadust ja puuet ning sellest sõltuvalt peaks teda toetama, siis on võimalik inimesel ise hakkama saada.
Uue süsteemiga looksime olukorra, kus riik väärtustab laste kasvatamist ja hooldekodu oleks koht, mida inimesel oleks võimalik oma pensioni eest saada.
KESKERAKOND
Keskmise puude puhul tõstame toetust 69 eurolt 138 peale, raske puude puhul 161 euroni ja sügava puude puhul 240 euroni. Eakad peaksid olema finantsiliselt iseseisvad, täna on Eesti ainus riik Euroopas, kus lapsed peavad hooldekodu teenuse eest maksma. Täiesti alaarendatud on koduhooldus, koduõendus. Inimene tahab ravi, mitte lihtsalt kuskil olla.
EESTI 200
Pensioni suurus peab olema samal tasemel kui hooldekodumaks. Pensioni suurus peab järgmisest aastast olema vähemalt 800 eurot, sest praegu on keskmine hooldekodumaks 800 ja enam eurot. Sotsiaalmajad peavad üle Eesti olema riigi tagatud ning teenuseid peab saama inimene ühest kohast, mitte jooksma riigiasutuste vahelt.
Sotsiaaltoetused ei tohiks sõltuda sellest, kus inimene elab. Oluline on vajaduspõhine transport. Peame oluliseks digivõimekust ehk riik peab teadma, mis toetusi inimesel vaja on, mitte inimene ei peaks neid taotlema. Põhiline on ühtne süsteem ja vajaduspõhine toetus.
EKRE
Peaksime kodudes hooldama vanainimesi.
SOTSIAALDEMOKRAADID
Vaja on hooldada kõiki ühtmoodi. Vajalik on, et riik ja omavalitsusjuhid lepiksid Haigekassaga selles osas kokku, et inimesi nende elu lõpus ei unustataks.
ROHELISED
Toetame seda, et vanur saaks kodus olla nii kaua kui vaja. Toetame, et lapsed saaksid vanemate juures olla ja saaks tööd teha üle Eesti. Oluline on ravijärjekordade lühenemine.
REFORMIERAKOND
Eestis on väljaarendamisel üle-eestiline tervisekeskuste võrgustik, sest me teame, et kõige rohkem Haigekassa vahendeid läheb eakate raviks ja see on loomulik. Tahame seetõttu, et tervisekeskuste juures oleks võimalik ka õhtusel ajal ja nädalavahetusel kasutada perearstiteenuseid ning saada kiiret abi. Peame oluliseks, et lähenetaks inimestele individuaalselt ja püütakse nende vajadusi rahuldada.
VABAERAKOND
Tahame jõuda sinna, et omastehooldajad oleks tasustatud alampalgaga ning nende sotsiaalsed garantiid oleks tagatud, see tähendab, et nad saaks võtta näiteks puhkust.
Valimislubadused, mis on seotud arstiabi kättesaadavuse ja tervishoiuga
VABAERAKOND
Meie jaoks on kõige põletavam ravijärjekordade küsimus. Lähiaastatel tuleb jõuda tasemele, kus 9,9 protsenti SKP-st läheb meditsiinile. Peame oluliseks transporti, et eakad saaksid ka kaugemalt keskustesse arsti juurde.
REFORMIERAKOND
Üle-eestiline tervisekeskuste mudel toetab seda, et perearst ja spetsialistid loovad turvalise võrgustiku, et inimesed oleks terved. Peame oluliseks, et ühtlaselt oleks kaetud see, et patsiendid teaksid, kaua nad peavad ootama ja kuhu saab kõige kiiremini arsti juurde. See tähendab, et peame võimalikult mõistlikult arstide ressurssi kasutama. Peame oluliseks keskustesse perearstide vastuvõttude loomist.
ROHELISED
Peame oluliseks puhast toitu ja elukeskkonda. Tahame võrdset ravi kõigile. Aastaks 2023 peaksid kõik elanikud olema ravikindlustatud, hoolimata tööhõivest ja sotsiaalmajanduslikust olukorrast. Ravimite puhul näeme, et valik on liiga väike. Peame oluliseks selle suurendamist. Tahame panustada sellesse, et haritud inimesed ja arstid siit ei lahkuks. Peame looma paremad elutingimused, et Eesti oleks parim koht, kuhu jääda.
SOTSIAALDEMOKRAADID
Peame oluliseks ravijärjekordade lühenemist.
EKRE
Peame oluliseks, et ebaõiglus väheneks. Ravimite valik on väga väike, lisaks peame oluliseks ravimitelt käibemaksu kaotamist. Leiame, et hambaravi raha peab käima patsiendiga kaasas, mitte rändama mööda arste. Siis jääb ära see, et paljudel hambaarstidel pole Haigekassaga lepingut ja inimesed ei saa Haigekassa rahastust.
EESTI 200
Peame oluliseks süsteemi, kus perearstid saaksid juba spetsialistidega konsulteerida. Kui inimene süsteemi siseneb, siis ei pea ta spetsialistide vahelt jooksma, vaid perearst konsulteerib tema eest.
Leiame, et inimestele ei peaks lähenema detailipõhiselt vaid juhtumipõhiselt. Kolmandaks arvame, et arstidele tuleks luua süsteem, kus kogu aeg ei peaks midagi arvutisse sisestama, vaid selle asemel saaks rohkem rääkida patsiendiga. Perearstide nimistu võiks olla nii, et alates 1600st võib arst öelda, et rohkem patsiente juurde ei võta.
KESKERAKOND
Lubame haigushüvitist esimesest päevast. Praegune süsteem on kasumikeskne: tuleb luua riiklik tervishoid, mis oleks planeeritav ja kontrollitav.
ISAMAA
Peame olulisteks perearstide puudust ja ravijärjekordi.
Mis on suurim mure sotsiaalkaitses ja kuidas süsteemi muuta?
ISAMAA
Peame suurimaks mureks inimeste puudust ja seda, miks sotsiaaltöötajad ei jõua kõikide juurde. Oluline on arutada, kui palju valdkonda raha pannakse ja palju kulutatakse. Arvame, et puudus ei ole mitte rahas vaid tahtmises.
KESKERAKOND
Suurimaks probleemiks peame abivajaja üles leidmist, eriti suurtes omavalitsustes. Arvame, et vajalik oleks lisaks töötuskindlustusele olnud ka hoolduskindlustus. Peame arendama süsteemi, et omavalitsus ja riik koostöös edasi läheks. Peame oluliseks transporti, mille abil kaugemal elav inimene arsti juurde jõuaks.
EESTI 200
Toetused peavad olema riigi tasandil tagatud. Leiame, et sotsiaalteenused peaksid olema üle riigi ühtlased. Kuna Eesti väärtus on hajaasustus, siis tuleb sellesse rohkem investeerida. Teenuste kättesaadavuse puhul valitsev ebavõrdsus maa ja linna vahel peab kaduma.
EKRE
Inimesed ei tea, mis võimalused neil on ja kuidas toetusi saada. Meie rakendame arstide, õpetajate ja teiste spetsialistide puuduse leevendamiseks süsteemi, kus Eestis hariduse saanud spetsialist peaks kolm või viis aastat vähemalt Eesti riigi heaks töötama ning alles siis võiks vaadata laia maailma. Kuna spetsialist on saanud Eestis tasuta õppe, mille eest on maksumaksja tasunud, siis tuleks ennast ka maksumaksja jaoks veidi aega rakendada.
SOTSIAALDEMOKRAADID
Peame oluliseks, et perearstid saaksid võimaluse täpseid diagnoose määrata.
ROHELISED
Peame põhiliseks viga sotsiaalsüsteemis, kus omavalitsused ei ole normaalselt rahastatud. Puudub kaardistamine ja sotsiaaltöötaja ei tea inimeste vajadusi ja kui teabki, siis ei saa ta pidevalt inimese juurde.
Asendusteenistuse võimalus oleks see, et noored võiksid pakkuda sotsiaalabi pärast läbitud konsultatsiooni. Meil on planeeritud eakatekeskused, see oleks koht, kus noori võiks kasutada. Eakatekeskuses oleks kõik koondatud, mis vaja, seal oleks meditsiinipunkt, kooskäimisekoht ja internetiabi.
REFORMIERAKOND
Leiame, et igas vallas peab olema tagatud teatud tase, et teenused toimiksid. Oluline on kogukonna roll, kus antaksi abivajajast teada.
VABAERAKOND
Sotsiaalteema on teema, kus saame palju ära teha.
KERTTU-KADI VANAMB
