Jõgeva Sordiaretuse Instituudi agrometeoroloogi Laine Kepparti andmetel näitas kraadiklaas ilmajaama lähedal põllul neljapäeva ööl mulla peal külma 6,5 kraadi ja reede öösel 6,7 kraadi. Kahe sentimeetri kõrgusel maapinnast, kus tavaliselt ongi kõige külmem, näitas kraadiklaas neljapäeva ja reede hommikul alla -8 kraadist külma, rohu kohal aga koguni -9,7 ja -10,6 kraadi külma.
“Kuigi külmakahjustuste ulatus selgub hiljem, on juba praegu näha, et külm on kahjustanud tammelehti. Jõgeva linnas kaitseliidu maja juures on ta näpistanud isegi vahtralehti. Tulbid on longus ja forsüütia lehed kahjustatud. Usun, et ka marjapõõsastele tegi külm liiga ja nende õied võivad kahjustuste tõttu maha pudeneda,” rääkis Laine Keppart.
Läänemaal ja Noarootsis mõõdeti neljapäeval lumekatte paksuseks 4-5 cm. Kuid mais on ka varasematel aegadel lund sadanud. 8 cm paksune lumi tuli maha ka 1978. aasta 11-13. mail ja 1968. aasta 18.-19. mail. 2 cm paksune lumi tuli maha ka üsna hiljuti, 1999. aasta 12. mail.
Keskealistel inimestel on kindlasti meeles, et 4-5- sentimeetrist lumikatet mõõdeti 1975. aasta 29. ja 30. mail. “Sirelid õitsesid ja rukis oli siis juba meetrikõrgune,” meenutas Laine Keppart.
RAIVO SIHVER
