Kui koolijütsid külmapühade ootuses hommikuti lootusrikkalt termomeetrit uurivad, siis töötegijatele külmakraadid üldjuhul elu seiskumist kaasa ei too. Kuid kohe sagenesid kõned tööinspektsiooni infotelefonile küsimusega, millisest külmakraadist alates võib töötaja välitööde tegemisest keelduda.
Töötervishoiu ja tööohutuse seadus (TTOS) sätestab, et töökeskkonnas toimivad tegurid ei või ohustada töötaja elu ega tervist. Füüsikalised ohutegurid on õhu liikumise kiirus, temperatuur, niiskus ja rõhk. Tööandja peab rakendama abinõusid, et füüsikalistest ohuteguritest tulenevat terviseriski vältida või viia see võimalikult minimaalseks, et töötajate tervis kahjustada ei saaks.
Välitöid tuppa tuua ei saa. Sageli töötatakse väljas just ajutistes töötamiskohtades: ehitustel, tee- ja kaevandamistöödel, elektritöödel, tehakse mitmesuguseid kiireloomulisi remonttöid. Eestis puuduvad väljas töötamise puhul temperatuuripiirangud. Kui töö tahab tegemist ilmast hoolimata, tuleb tööde korraldamisel lähtuda tervest mõistusest. Abiks on ka määrus “Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses”.
Vastavalt TTOS-i sätetele, peab tööandja varustama töötajad isikukaitsevahendite ja tööriietega, kui töö laad seda nõuab. Külma puhul peab tööandja töötajad varustama soojade tööriiete ja jalanõudega, mis kaitseksid nii pakase kui lõikava tuule eest. Tööpäeva kestel tuleks väliobjektil jälgida temperatuuri, õhu niiskust ja tuule kiirust. Külma ilmaga peab tööandja võimaldama töötajatele iga paari tunni järel vaheajad, et nad end soojakus soojendada saaksid, kusjuures see aeg tuleb arvestada tööaja hulka. Ka kuum jook või supp ei ole sel puhul liigne luksus.
Üksikasjalisemaid soovitusi ja viiteid kohustavatele õigusaktidele leiab inspektsiooni kodulehelt www.ti.ee, otsingusõnaks “külmas töötamine”.
i
NEENU PAVEL, Lõuna inspektsiooni tööinspektor-jurist
