Reedel algavad Londonis XXX suveolümpiamängud. Palalt pärit 22-aastase Külli Vungi jaoks on need aga juba alanud, sest juuli teisest nädalast tegutseb ta vabatahtlikuna olümpiamängude transporditeenistuses ning tema tööpaigaks on Heathrow lennujaam
Palal põhikooli ja Nõos gümnaasiumi lõpetanud Külli Vunk tunnistas e-posti teel teoks saanud usutluses, et reisipisik on tal tugevasti veres: oma noorusele vaatamata on ta jõudnud elada ja töötada nii Soomes, Rootsis, Šotimaal, Itaalias kui ka Austraalias ning kõige selle kõrvalt alustada ka logistikaõpinguid Tallinna Tehnikaülikoolis. Just TTÜs õppimise ajal, 2010. aasta septembris juhtus ta ühel hilisõhtul internetis surfates Londoni olümpiamängude logoga reklaamile, millel seisis küsimus: “Do you want to be a Games Maker?” ehk “Kas sa tahad olla Mängude Tegija?”
“Klikk kliki järel avasid minu ees info vabatahtlike programmi kohta, ja mida rohkem seda uurisin, seda kiiremini hakkas süda sees lööma,” meenutas Külli. “Andsin endale paar päeva aega, et oma finantsilised ja muud võimalused läbi kaaluda, ning saatsingi avalduse teele.”
Et vabatahtlikuks kandideerijaid oli kuuekohalise arvu jagu, pidi Külli oma intervjuu aega ootama pool aastat. Intervjuupäeval oli ta parajalt närvis, sest kartis, et ei pruugi ingliskeelsetest küsimustest õigesti aru saada. Justkui Murphy seaduse tõestuseks lakkas just sel päeval töötamas Külli telefoni helitugevuse nupp. Pärast 15 minutit oodatust pikemaks veninud telefoniintervjuud polnud Külli kuigi lootusrikas. Seepärast lendas ta möödunud aasta augustis võimaluse avanedes taas Austraaliasse. Kolm kuud hiljem leidis ta aga postkastist kauaoodatud kirja kinnitusega, et on valitud vabatahtlikuks ning arvatud Heathrow lennujaama transporditiimi.
“Arvestades, et mu erialaks on logistika, poleks paremat pakkumist osanud tahtagi,” ütles Külli.
Koolitus töö käigus
Sõelale jäänud 70 000 vabatahtlikku pidid mängude eel läbima orientatsiooni-, tegevuskoha- ja positsioonitreeningu. Vahepeal tekkis endiselt Austraalias viibival Küllil tunne, et õigem oleks olümpial osalemisest loobuda, sest ei aeglane kirjavahetus ega väheinformatiivne telefonisuhtlus infokeskusega andnud vastust küsimusele, millal ta Londonis olema peaks, et koolitused läbida jõuda.
“Lõpuks ostsin lennupileti Londonisse vastavalt oma vahetuste graafikule, teadmata samas, kas jõuan üldse koolitused läbida ja saan programmis osaleda,” ütles Külli. “Maandusin Londonis 8. juulil, järgmisel päeval meid akrediteeriti ja anti kätte vormiriided. Kui koolituste kohta pärisin, öeldi: “Ära muretse, läbid oma treeningud esimese töövahetuse ajal.” Oleks keegi mulle seda varem öelnud!”
Nüüdseks on Küllil seljataga kõik vajalikud koolitused ning ligemale kahe nädala jagu töövahetusi Heathrow lennujaama terminalides 4 ja 5. Tema ülesandeks on klientide (sportlaste, kohtunike, meediainimeste, ametnike, sponsorite jne) akrediteeringu kontrollimine ja aktiveerimine, busside ja autode tellimine kindlateks kellaaegadeks, klientide eskortimine transpordivahendini ilma meedia vahelesegamiseta, bussides “peade ülelugemine”, pagasi õigesse kohta jõudmise tagamine jne.
“Kõik see kõlab hästi ametlikult ja jätab mulje, nagu oleks tööd hirmus palju, ent tegelikkuses pole asi üldse nii hull,” kinnitas Külli. “Vahetus kestab tavaliselt kella 6.30-14.30 või 14.30-23.00 ja korraga on tööl 12 vabatahtlikku, kes omavahel positsioone vahetavad. Esimesed töömuljed on igati positiivsed. Olen alati armastanud lennujaamu. Nüüd võin siin, vorm seljas, iga eksleva pilguga inimest aidata. Ning muidugi on päris lahe, kaart kaelas, “staff only” ustest sisse kõndida ja personaliruumides kohvi juua. Tore on ka suhelda teiste vabatahtlikega, kellest igaüks on omaette värvikas persoon, ning olümpiamängudele saabuvate sportlastega.”
Nimepidi Külli ühtegi sportlast, keda ta kohanud on, paraku mainida ei tohi, sest vabatahtlikele on meediaga suhtlemiseks kehtestatud väga ranged reeglid.
Vene keel tuleb kasuks
“Olümpial vabatahtlikuna tulevad kasuks nii terve mõistus, osavõtlikkus kui ka reisides omandanud inglise keele oskus ja kooli ajal 4H rühmas tegutsedes omandatud suhtlemisoskus,” ütles Külli. “Põhikoolis õppisin ka vene keelt ning tänu sellele olen ikka mina olnud see, kes meie vahetuse ajal Moskva lendude inimesi väravas tervitab.”
Suurem osa vabatahtlikest, kellega Külli senini kokku puutunud, on olnud pensionieas kohalikud, ent ta on kohanud ka austraallasi, sakslasi, prantslasi, peruulasi, nigeerlasi, hispaanlasi ja isegi üht naist Tansaaniast. Palka vabatahtlikele nende töö eest ei maksta ning ka majutuse eest tuleb neil endal hoolitseda (Külli leidis endale interneti abil mõistliku hinnaga üürikorteri). Küll aga varustasid mängude korraldajad nad mugava ja otstarbeka vormirõivastusega, kirjatarbeid täis koti, vihmavarju ja joogipudeliga ning reisikaardiga, mis annab graafikujärgsetel tööpäevadel tasuta linnatranspordis sõidu õiguse. Tööpäeviti saavad nad ka toidukupongi.
“Kõige olulisem, mille siit kaasa saan, on siiski põnev kogemus,” ütles Külli. “Päris uhke on ju oma CVsse kirja panna, et olen töötanud olümpiamängude heaks. Veel toredam oleks, kui saaksin siin veedetud aja oma logistikaõpingute praktilise osana kirja panna. Kavatsen tänavu sügisel naasta Eestisse ja Tallinna Tehnikaülikooli.”
Ehkki sport on Küllile ikka südamelähedane olnud, saab ta olümpiamängudel kaasa elada vaid Eesti jalgratturitele ja maratoonaritele.
“Kahjuks on mängude piletid väga krõbedate hindadega,” ütles Külli. “Tean küll, et iga päev pannakse teatud kogus uusi pileteid internetti üles. Kui õnnestub hea tehing sooritada, siis pääsen ehk veel mõnele meie sportlasele kaasa elama, kui ei, piirdun telekast jälgimisega. Ka avatseremoonia peaproovile oli vabatahtlikel võimalik pileteid võita, kuid mulle loosiõnn tookord ei naeratanud.”
Pärast neljanädalast tööd olümpiamängudel saab Külli Londonis kümme päeva puhata ning siis seisab tal ees veel üks nädal tööd paraolümpial.
“Kui kaks aastat tagasi avalduse saatsin, panin kirja, et olen saadaval kahe kuu vältel. Lootsin, et nii on mul enam šansse valituks saada,” ütles Külli.
Ega tal pikemalt Londonis oleku vastu midagi olegi, sest linn on suur ja vaatamisväärsusi täis. Vabadel päevadel plaanib ta linnast välja sõita ja külastada paari vana tuttavat, kellega ta Austraalias koos on olnud.
Täiskasvanud vabatahtlikke tegutseb olümpial, nagu öeldud, 70 000. Neile lisandub veel suurel hulgal mängudel hõivatud kohalikke koolinoori.
“Ilma selle vabatahtlike armeeta oleks korraldajatel päris raske mänge läbi viia. Ega meid ilma asjata kutsuta Games Maker’iteks ehk Mängude Tegijateks,” ütles Külli.
i
RIINA MÄGI
