Kuldsuu tiitli vääriliseks tunnistas žürii oma otsusega Triinu Bergmanni Hugo Treffneri Gümnaasiumist. Vastne tiitlivõitja tunnistas, et tema kooli õpetajad jäid koolisisese võistluse korraldamisega natukene hiljaks ja see viidi läbi alles mõned päevad enne vabariiklikku kõnevõistlust.
Triinu Bergmanni sõnul tuli ta tegelikult oma koolis kõnevõistlusel teisele kohale, kuid õpetaja soovitusel oli just tema see, kes Põltsamaale üleriigilisele kõnevõistlusele saadeti. Julgust osalemiseks andis talle kooli näiteringist saadud kogemus. Triinu sõnul aitas teemat valida see, et nad juhtusid kodus isaga koos üht poliitikasaadet vaatama ja kippusid ka ise sealjuures poliitikutele hinnanguid andma. Samas tabasid nad end järsku mõttelt, et miks nad räägivad poliitikutest negatiivses võtmes, kui neid inimestena lähemalt ei tunne.
Kaks kolmandat kohta
Triinu Bergmann tõdes, et naaseb kõnevõistluselt koju väga väärtusliku kogemuse võrra rikkamana. Ta kinnitas, et oleks valmis aasta pärastki võistlustulle asuma, aga on nõus ka järgmiste võistluste žüriis osalejaid hindama.
Pärast esimest kõnevooru otsustas viieliikmeline žürii, et kõik võistlejad pääsevad edasi teise vooru, kus neil tuli esitada lühike, kohapeal ette valmistatud kõne teemal “Teile on kiri”.
Kui žürii oli kokkuvõtted teinud, tõdes selle esimees, SOS Eesti Lasteküla Ühingu esimees Margus Oro, et otsused ei tulnud küll kergelt, ent kokkulepped said siiski sõlmitud suuremate erimeelsusteta. Teise vooru parima kõne eest pälvis eripreemia Diana Illak Tartu kommertsgümnaasiumist. Erinevalt varasematest kõnevõistlustest, läks kolmas koht sellel aastal jagamisele, kus üheks kolmanda koha kõnelejaks tunnistati Veera Huovinen Pärnu Koidula Gümnaasiumist ja Mikk Kärner Orissaare gümnaasiumist. Teise koha vääriliselt kõneles žürii hinnangul Eleriin Käo Põlva ühisgümnaasiumist.
Noored suudavad argumenteerida ja unistada
Põltsamaal on peetud ülevabariigilist kõnevõistlust juba 14 aastal järjest. Selle võistluse algatasid ja kõigil aastatel on ka läbi viinud Põltsamaa ühisgümnaasiumi emakeele ja kirjanduse õpetajad Marika Nugis ja Sirje Ääremaa. Lisaks korraldatakse samas ka kahepäevane kõnelaager. Seekordsel vabariiklikul kõnevõistlusel asus võistlustulle 13 koolinoort.
Põltsamaa kõnevõistluse patroon, riigikogu esimees Ene Ergma lausus võistlusele saadetud tervituses, et mida rohkem on kõnelejal teadmisi ja mida tugevamad tema väärtused, seda kandvamat sõnumit ta suudab edastada. Võistluse patroon avaldas lootust, et ehk on just kõnevõistlusel osalejate kõned need, mis panevad paljusid mõtlema ja meid ümbritsevat elu uue nurga alt nägema.
Esimesena kõnelema asunud Ergo Kukk Tartu Hugo Treffneri Gümnaasiumist arutles teemal, milleks meile sport. Ühelt poolt leidis kõneleja, et tänapäeva sport on seotud dopingu ja korruptsiooniga, mis jätab spordist mulje kui ebaausast mängust. Kukk tõdes ka, et sport müüb emotsioone ja on positiivseks eeskujuks väga paljudele noortele.
Andres Katte Põltsamaa ühisgümnaasiumist arutles selle üle, milline oleks meie elu, kui meil ei oleks unistusi. Kõneleja tõdes, et kui ta tahab oma elus mõne suure unistuse täitumiseni välja jõuda, tuleb selleks kõvasti vaeva näha. Mõeldes tänasel päeval oma elu üle tõsisemalt järele, jõudis ta arusaamisele, et peab tulevaste unistuste täitumise nimel paremini õppima. Veera Huovinen Pärnu Koidula Gümnaasiumist mõtiskles samuti suurte unistuste teemal. Ta tõstatas küsimuse, kas enamik eestlasi naudib oma igapäevast tööelu ja oma nädalavahetusi. Olles elanud mitmes riigis, leidis neiu, et kuigi meil on palju negatiivset, on Eestis siiski väga hea ja turvaline elada.
Ebameeldivad toimingud kõigepealt
Tartu kommertsgümnaasiumi neiu Carmen Neerut arutles meeste ja naiste võrdõiguslikkuse teemal. Tema arvates on murettekitav, et juhtidena domineerivad peamiselt mehed, samal ajal kui üle poole elanikkonnast moodustavad naised. Paraku on kõneleja sõnul Eestis meeste ja naiste palgalõhe lubamatult suur.
Põlva ühisgümnaasiumi esindanud Eleriin Käo arutles selle üle, kui tähtis on üksteise aitamine, ja rääkis sellest, kuidas tema aitamiseni jõudis. Ta küsis, kui palju leidub meie hulgas neid, kes ilma tasu ja võib-olla ehk tänugi ootamata lähevad appi nendele, kes ise endaga hakkama ei saa. Eleriin jutustas loo noorest uhke autoga sõitnud ärimehest, kelle Jaguari tabas telliskivi. Mees peatus ja raputas tee ääres seisnud poissi, kes kivi vastu visanud oli. Poiss vabandas ja ütles, et püüdis autosid ka teisiti peatada, aga keegi ei reageerinud. Auto oli tal aga tarvis peatada seetõttu, et tema vend oli üle kõnnitee äärekivide sõites ratastoolist maha kukkunud. See lugu liigutas ärimeest hingepõhjani ja mõlgi auto küljele jättis ta alles. Eleriin Käo kutsus inimesi mitte tormama läbi elu nii, et nad enda ümber teisi ei märka.
Maarja-Liis Mölder rääkis sellest, kuidas me enda jaoks ebameeldivaid kohustusi alati viimasele minutile kipume jätma. Tema arvates tuleks ebameeldivate toimingute puhul rakendada nn konna söömise taktikat, mis tähendab, et kõige ebameeldivamad toimetused tehakse ära esmajärjekorras.
Diana Illak Tartu kommertsgümnaasiumist oli oma kõne teemaks valinud tätoveeringud. Sügisel uude kooli õppima asununa avastas ta, et paaril noormehel olid kätel tätoveeringud. Ta tundis koos kaaslastega huvi, miks need poisid ennast tätoveerida olid lasknud.
Mikk Kärner Orissaare gümnaasiumist arutles selle üle, kuidas hinnata televiisori vaatamise mõju inimesele. Tal on kaheksa väiksemat õde-venda, kes väga palju teleri ees aega veedavad. Noormees arutles, mis juhtuks temaga, kui ta kodus sama palju aega teleri ees veedaks nagu tema õed-vennad.
Triinu Bergmann Hugo Treffneri Gümnaasiumist küsis, miks meie poliitikute kallal pidevalt keelt teritatakse. Tekib küsimus, kust need poliitikud siis lõpuks tulevad. Nad tulevad ju meie Eesti ühiskonnast ja on tegelikult siiski üldiselt parem osa rahvast. Enne möödunud jaanipäeva juhtus Triinu supermarketi kassajärjekorras seistes ühe pere kõrvale. Peres oli kolm last, ülekaaluline pereisa ja nääpsuke ema. Nende ostukärus oli muu kraami kõrval hulk viinapudeleid, viis pudelit veini ja kaks kasti õlut. Küllap avati vähemalt osa neist pudeleist jaaniõhtul, kus ka lapsed ringi jooksid. Kõneleja tõi negatiivse näitena ka meie alaväärsuskompleksi käes vaevlevad teedel kihutavad autojuhid. Enne, kui taas mõnd poliitikut tema tegude pärast kiruma hakkame, võiksime pigem peeglisse vaadata. Me ei erinegi neist millegi poolest.
Korraldajad kõnevõitlust käest ei anna
Korraldaja Marika Nugis tõdes, et kõnedel on tuuma, rahulikku ja kindlat eneseväljendust, argumenteeritud mõtteid. Ta möönis, et alati juhtub võistluste ettevalmistamise ja läbiviimise käigus väiksemaid vimkasid, kuid üldiselt on nad kõnevõistluse korraldamise selgeks saanud. Korraldajad sooviksid, et osalejaid oleks rohkem ja paljudest koolidest üle Eesti. Aastate jooksul on välja kujunenud, et võistlejaid on tulnud tavaliselt Pärnust, Tartust, Saaremaalt, Viljandist, Paidest, Türilt, Varstust jm. Igal aastal on ka mõni uus osalejakool, seekord näiteks Tallinna Kristiine gümnaasium.
Mitmetel eelnevatel aastatel on jäänud kõlama mõte, et võib-olla jääb just käimas olev kõnevõistlus viimaseks, ent ometi on see traditsioon jätkunud. Samas tõdes Nugis, et midagi võiks edaspidi siiski teisiti teha. Kõnevõistlus on leidnud kindla koha Põltsamaa koolielus ja pälvinud positiivset vastukaja mujalt võistlema tulnud noortelt. Seetõttu oleks korraldajatel kahju võistlust kuhugi mujale ära anda. Põltsamaal muutub võistukõnelemine järjest populaarsemaks: koolisisesel võistlusel oli tänavu 18 osalejat.
Kuldsuu 2014 paremad
* I Triinu Bergmann Hugo Treffneri Gümnaasiumist
*II Eleriin Käo Põlva ühisgümnaasiumist
*III Veera Huovinen Pärnu Koidula Gümnaasiumist
*III Mikk Kärner Orissaare gümnaasiumist
i
TOOMAS REINPÕLD
