Juba kümnendat korda peeti Põltsamaa Ühisgümnaasiumis ülevabariigilist “Kuldsuu” nime kandvat kõnevõistlust, mille teist aastat järjest võitis Tartu Miina Härma Gümnaasiumi õpilane.
Kõnevõistlusel osales 12 võistlejat kaheksast koolist. Võistlust juhtis viieliikmeline žürii, mida on enamiku aastate jooksul juhtinud Margus Oro.
Võistluse üks korraldajatest, Põltsamaa Ühisgümnaasiumi emakeeleõpetaja Marika Nugis lausus, et kümme aastat tagasi oli “Kuldsuu“ patrooniks toonane Riigikogu esimees Toomas Savi. Tänavu peeti vajalikuks paluda võistluse žüriisse praegune Riigikogu esimees Ene Ergma, kes peaks teadma kõnelemisest ja kõnelejatest peaaegu kõike. Ergma tunnistas noortele kuulajatele, et tal on tulnud seitsme aasta vältel kuulata väga tarka, mitte just väga tarka, vahel aga ka lausa rumalat juttu. “Ma olen selles ametis aru saanud, et on väga tähtis lähtuda põhimõttest, et enne tuleb mõelda ja alles seejärel öelda,” toonitas Riigikogu esimees.
Võistluse korraldajate, Põltsamaa Ühisgümnaasiumi emakeeleõpetajate Marika Nugise ja Sirje Ääremaa sõnul oli kõnevõistlusel osalejatele soovituslikuks teemaks lugemisaasta üle mõtisklemine.
Kas lugemisaasta meelitab lugema
Just sellel teemal arutleski kõnevõistlusel esimesena üles astunud Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi õpilane Terje Jürvetson. Pärnu neiu sõnul on tema jaoks pisut naljakas, et tänavune aasta on kuulutatud lugemisaastaks. Ta märkis, et inimesed, kes loevad, teevad seda lugemisaastat välja kuulutamata ja need, kellele lugeda ei meeldi, ei tee seda nagunii. Samuti ei tasu tema sõnul inimest lugema sundida, sest sundimine muudab selle tihti hoopis vastumeelseks.
Martin Kilp Tartu Miina Härma Gümnaasiumist arutles selle üle, kas audioraamatutel oleks perspektiivi asuda päris-raamatute asemele. Ta tõdes, et audioraamatutel on paberraamatutega võrreldes palju eeliseid. Nii pole audioraamatute omanikul vaja omada suurt raamatukogu kodustel riiulitel tolmamas. Kuid mis saab siis, kui lasteaiaealisele loeb unejutu ette audioraamatusse salvestatud hääl, ja kes vastab lapse arvukatele küsimustele, mis tal unejutu põhjal tekkida võivad, oli noormehel mitmeid küsimusi. Kõneleja tõdes, et kindlasti leiavad audioraamatud ühiskonnas endale kindla koha, ent ta ei usu, et elektroonilised raamatud traditsioonilised kõrvale tõrjuksid.
Noored tõid välja valikuvabaduse
Maarja Lehemets Mart Reiniku Gümnaasiumist arutles vabatahtlikkuse ja sunniviisilisuse teemal. Ta tõdes, et vabadusega kaasnevad alati ka kohustused, ja jõudis järelduseni, et tõeline vabadus on julgus ja võimalus olla mina ise ning mitte hoida kramplikult kinni mingitest moetrendidest või libaväärtustest.
Linda Maisväli Põltsamaa Ühisgümnaasiumist oli oma sõnavõtu teemaks valinud ebasündsate sõnade kasutamise. Ta tõi nende kasutamise kohta ka näiteid igapäevaelust ja oma koolikaaslaste poolt. Ta kutsus kuulajaid üles taolistest väljenditest loobuma.
Kõnevõistlusel üles astunud esinejad puudutasid veel mitmeid teemasid, sealhulgas hariduse ja haritusega seonduvat, kriitikat ja enesekriitikat, rikkusest materiaalses ja vaimses tähenduses. Hariduse teema seostasid mitmed esinejad ka võimalusega hariduse omandamisel valikuid teha. Elen Veenpere Miina Härma Gümnaasiumist tõdes, et haritus on see osa haridusest, mille inimene tegelikult koolist enesega kaasa võtab.
Lisaks esimesele kõnevoorule tuli kõigil võistlejatel rääkida kohapeal ette antud teemal “Kas sunnitöö teeb laisast tragi?“ Selles voorus anti kõnelejatele aega 1,5 minutit ja ajalimiidi piiresse mahtuti päris hästi. Teema sisulise poole pealt jäi kõlama mõte, et sunnitöö laiska tragiks ei tee, sest puudub töö tegemist innustav tegur — motivatsioon.
Žürii oli keeruliste valikute ees
Žürii esimehe Margus Oro kinnitusel oli kümnes “Kuldsuu“ kõnevõistlus igati juubeli vääriline. Kõnelejad said hästi aru, kellele, millest ja miks nad räägivad. Iga esineja välja öeldud sõnum jõudis žüriile kohale ja seetõttu kulus ka kavandatust rohkem aega, et kõik etteasted võimalikult objektiivse hinnangu saaksid.
Martin Kilp äsjase “Kuldsuu“ võitjana lausus, et konkurents oli tunduvalt tugevam kui varem peetud koolisisesel ning sellele järgnenud Tartu linna koolide kõnevõistlusel. Noormehel on varasemaidki tublisid saavutusi, sest eelmisel sügisel võitis ta ühe väitlusturniiri ning samuti osutus ta võitjaks oma kooli inglise keele kõnevõistlusel. Kõnevõistlustel pole ta aga osalenud ning peab ennast uustulnukaks. Kilp ei pea kõnevõistlust pelgalt võistluseks võistluse pärast, vaid tema hinnangul lihvib selline kogemus inimese kõnelemise ning lavalist esinemise oskust. Samuti lisab sellise võistluse läbi teinud inimene oma rikkuste varasalve tubli annuse enesekindlust. Ta soovitas kõigil julgetel õppuritel niisuguse tuleproovi läbi teha.
Žürii liikmete Keiu Kessi ja Karl Kulli sõnul on võistluste tase tugevalt edasi arenenud. Samas on võistlejate tase žürii liikmete hinnangul ühtlustunud ning see muutis ka otsustamise hindajate jaoks keerulisemaks.
Teise kõnevooru teema mõtles välja žürii esimees. Keiu Kessi ja Karl Kulli sõnul sundis ootamatult ette antud teema ja lühike pooleteiseminutiline aeg teises kõnevoorus etteasted huvitavateks ning omanäolisteks.
Keiu Kessi sõnul õpetab kõnevõistlus noort inimest ennast väljendama ja oma mõtteid teistele edasi andma. Karl Kulli hinnangul on kõnevõistlusel üles astunud noored ilmselt kõik oma koolide kõige sõnaosavamad õpilased ja kooliväline võistlus annab neile täiendava mõõduvõtmisvõimaluse.
Peamine on kõne sisu ja esinemisjulgus
Võistluste korraldaja Marika Nugise sõnul paistis esinejate puhul eelkõige silma esinemisjulgus. Kuid kõige tähtsam on siiski iga võistleja esitatud kõne sisu. Hea on korraldajate Marika Nugise ja Sirje Ääremaa sõnul seegi, et tänavu oli võistlejaid võimalus kuulata ka saalitäiel õpilastel, kellele see kindlasti kasuks tuli.
Korraldajate sõnul toimuvad Põltsamaa Ühisgümnaasiumis kõnevõistlused kõikides klassides ning samuti viiakse Põltsamaal läbi koolisisene võistlus. Selline kogemus on võistluse korraldajate sõnul Põltsamaa kooli lõpetanud noortele väga kasulikud nende edaspidistes õpingutes ning hilisemas tööelus. Korraldajad tänavad võistluste pearahastajat haridusministeeriumi ning ka kõiki väiksemaid toetajaid.
Kas ülevabariigiline kõnevõistlus Põltsamaal ka edaspidi toimub, seda korraldajad ei kinnitanud ega lükanud ka ümber.
“Käest ära anda siiski seda võistlust ei tahaks. Elame — näeme,” jäädi napisõnaliseks.
“Kuldsuu” 2010
*“Kuldsuu“ tiitli pälvis Martin Kilp Tartu Miina Härma Gümnaasiumist
*Teise koha viis Põltsamaalt kaasa Jane Saluorg Varstu Keskkoolist
*Kolmanda koha vääriliseks tunnistati Sirli Tell Põltsamaa Ühisgümnaasiumist
*Publiku lemmikuks osutus seekord Miina Härma Gümnaasiumi õpilane Martin Kilp
*Oraatori auhinna vääriliseks tunnistati Ivar Piterskihh Kuressaare Gümnaasiumist
*Teise kõnevooru võitjaks tunnistati Maarja Lehemets Mart Reiniku Gümnaasiumist, kes pälvis selle eest ka eriauhinna
*Riigikogu esimess Ene Ergma kutsus kolm paremat kõnelejat Toompea lossi, kus ta soovib nendega eraldi kohtuda
*Žürii esimees oli
*Žüriisse kuulusid Riigikogu esimees Ene Ergma, Puurmani kultuurimaja direktor Keiu Kess, Kuldsuu 2001,
iii
TOOMAS REINPÕLD
