|
|
Juba kaksteist aastat on Põltsamaa Ühisgümnaasiumis korraldatud ülevabariigilist “Kuldsuu” nime kandvat kõnevõistlust õpilastele. Möödunud reedel toimunud võistlusel oli tase kõrge ja samas ühtlane. |
Kõnevõistluse korraldajateks on kõigil aastatel olnud Põltsamaa Ühisgümnaasiumi emakeeleõpetajad Sirje Ääremaa ja Marika Nugis. Võistluse esimese vooru teemaks oli “Inimene teelahkmel”, kõnelejatel oli aga voli panna ise oma kõnele teemaga haakuv pealkiri. Pärast esimest seitset etteastet tõdes Sirje Ääremaa, et esitused olid erinevad – oli erinevaid võtteid ning erinevaid mõtteid. “Igal aastal on osa võistlejaid uustulnukad ja seetõttu on raske tänavusi kõnelejaid eelnevatel aastatel osalenutega võrrelda. Sirje Ääremaa sõnul võis täheldada üldkasutatavaid väiteid ja näiteid elust. “Kuid eks see näitab noorte maailmapilti sellest ühiskonnast, milles nad elavad,” nentis õpetaja. Korraldajana meeldib Sirje Ääremaale, et kõnelejad oskavad ka nende kõnede põhjal üles kerkinud küsimustele vastata.
“See näitab, et kõnet pole keegi esinejale valmis kirjutanud, vaid see on tema enda töö, kus esitatud mõtteid ta kaitsta oskab. Olenemata sellest, kas see kõne teistele meeldis või mida nad sellest arvasid,” arutles kõnevõistluse üks korraldajaid.
“Võistluse korraldamist me kindlasti käest ära anda ei tahaks. Aga tõenäoliselt vahetub tuleval aastal korraldusmeeskond,” tunnistas Sirje Ääremaa.
Teemale läheneti väga erinevalt
Karoliina Palango Pärnu Ülejõe Gümnaasiumist rääkis sellest, et inimestel tuleb teha elus pidevalt valikuid. Temal oli kõnevõistluse hommikul valida kolme võimaluse vahel: kas minna kooli, jääda koju või tulla Põltsamaale võistlema. Karoliina arvates tuleb otsuseid kiirele elutempole vaatamata kaalutletult ning läbimõeldult teha. Sander Promm Paide Ühisgümnaasiumist arutles selle üle, et kui riik panustab noortesse inimestesse, kas siis noored käituvad õigesti, kui lahkuvad välismaale niipea, kui oma riigis hariduse kätte on saanud. Kõneleja arvates peaksid need noored endalt küsima, kas pole neil nüüd aeg Eesti riigile omapoolne panus anda.
Erki Henri Meerbach Türi Ühisgümnaasiumist rääkis sellest, millised on tänapäeval põhikooli lõpetava noore võimalused edasi õppida. Noormehe sõnul ootavad tööandjad noortelt inimestelt kogemust, mida pole aga kusagilt võtta. Samas arvas ta, et tegelikult võiksid noored inimesed eelnevalt gümnaasiumi lõpetada ja alles seejärel kutsevalikule mõelda. Martin Siimann Viimsi Keskkoolist võrdles inimese eluteed laevareisiga. Kui inimese lapsepõlv möödub mööda jõge sõitval laeval, kus tema olulisteks teekonna kujundajateks on vanemad, siis merre suubudes on väikesel laeval üles kasvanud inimene jõudnud teelahkmele, kus tal tuleb valida paljude suurte laevade vahel, kuhu teada kutsutakse. Põltsamaa Ühisgümnaasiumi neiu Annett Kreitsman sidus oma kõne hoopis kodutute inimestega ja rääkis sellest, et ka kodutud on ühiskonna liikmed, keda me kõik märkama peame. Kui kõnelejalt küsiti, kas ta ka ise kodutuid aidanud on, siis vastas neiu, et on neile nii annetusi teinud kui neid ka otseselt abistanud. Mikk Rang Saaremaa Ühisgümnaasiumist mõtiskles selle üle, kuidas inimese elutee algab ja millal see teekond esimese otsustava teelahkmeni jõuab. Tema sõnul algab elu sünniga, elutee aga pigem lasteaiaga. Esimesel tõsisemal teelahkmel seisab inimene Saaremaa noormehe arvates põhikooli lõpetamise järel.
Žüriilt nii hirmu kui armu
Žürii esimees Vahur-Paul Põldma kunstiteatrist Uus Vana Teater tunnistas, et tema jäi üldiselt kriitiliseks. “Te ei räägi sellest, mis teid huvitab, te ei räägi sellest, mis teil südamel on. Te olete õppinud olema poliitiliselt korrektsed,” rääkis ta. Seetõttu anti teise vooru pääsenud seitsmele võistlejale ette teema “Eile kaotasin süütuse”. Žürii lootis nimelt, et selline teema paneb noori rohkem endast rääkima, jutustama seda lugu, mis teil südamel on ja mida nad teistega jagada tahaksid. Esmakordselt “Kuldsuu” žüriisse kuulunud Jõgevamaa Omavalitsuste Liidu tegevdirektor Raivo Suni lausus, et tema andis osalejatele kõige paremad hinded. Samas lausus ta võistlejate aadressil ka kõige kriitilisemad sõnad.
“Siin polnud ainsatki sellist kõnet, mis oleks pannud ahhetama või pisaraid valama. Tase oli ühtlane ja hinge kriipima ka miski ei jäänud,” tunnistas Suni. Tema hinnangul esitasid noored teise vooru kõnedes loosunglikke ajalehetekste, millest oli väga raske aimata kõnelejate endi hingeseisundit.
“Kuldsuu” tiitel jäi koju
“Kuldsuu
Annett Kreitsmani sõnul osales ta kõnevõistlusel teist korda ja saavutatu üle oli tal siiralt hea meel. “Eriti suurt rõõmu tunnen selle tõttu, et olen ju viimase klassi õpilane,” lausus ta. Möödunud aastal teenis Annett kõnevõistlusel eripreemia. “Kuldsuu
Põltsamaa Ühisgümnaasiumi direktor Aimar Arula avaldas lootust, et võistlusel osalenud õpilased, olles ära kuulanud kõigi 12 osaleja kõned, on pannud nendest endale üht-teist kõrva taha. Koolijuhi arvates on need noored, kes kõnevõistlusel kaasa lõid, saanud kaasa ühe oskuse, mida nende edaspidises elus hinnatakse ehk rohkemgi kui neid numbreid, mis nende tunnistusele kirja pannakse. Ja et osalenud on julgete võistlejatena ühe hindamatu kogemuse võrra rikkamad. Põltsamaa kõnevõistluse patroon, riigikogu esimees Ene Ergma kutsus võistluse kolme edukamat koos juhendajatega Toompeale töisele lõunale, et kõnede teemadel pikemalt edasi arutleda.
i
TOOMAS REINPÕLD
