Kuldsuu tiitel jäi koju

Asjaolu, et kõnelaager otsustati tänavu korraldada vahetult enne Kuldsuu-konkurssi, st möödunud reedel ja laupäeval, andis mõneti ootamatu tulemuse: kuna nii mõnigi laagriline sai õppustest innustust ja otsustas end veel viimasel hetkel konkursile üles anda, oli osalejaid seekord rekordarv ? tervelt 18 ehk kaks korda rohkem kui mullu. Ka asjatundlik ja samas soojalt kaasa elav publik oli sel moel tagatud, sest enamik laagrilisi jäi ju konkurssi kuulama.

Kvantiteedile lisandus ka kvaliteet: kuulda sai nii noorte oraatorite kohta üllatavalt küpseid ja huvitavaid mõtteid ning näha üllatavalt artistlikke etteasteid. Võitja, Margus Udam, tõsi küll, erilise artistlikkusega ehk ei hiilanud, küll aga oskas rahulikul ja loomulikul viisil esitada oma huvitavaid ja originaalseid mõttekäike, pannes saali kikkis kõrvul iga sõna püüdma.

“Mees teab, mida räägib,” kommenteeris ?ürii töös osalenud Tallinna Ülikooli õppejõud Toomas Lõhmuste lühidalt.

Härmo Saarm, Lõhmuste kolleeg nii Tallinna Ülikoolist kui Kuldsuu-konkursi ?üriist, lisas, et nii head kujundit, nagu Udami teise vooru kõnes kordunud südame löömise ja mittelöömise kujund, polevat ta ammu enam kohanud.

“Ega mulle esineda tegelikult eriti ei meeldi,” ütles natuke Tõnissoni meenutav võitja ise. “Aga samas ma ei teagi tänapäeval enam ühtegi eluala, mis esinemisoskust ei nõuaks. Kõnede ette valmistamisega ma väga suurt vaeva ei näe, räägin lihtsalt seda, mida mõtlen. Ainult et kui tavaliselt kulub mul asjade selgeks mõtlemiseks kolm päeva, siis siin sain teise vooru kõnega iseendalegi üllatuseks tunni ajaga hakkama ? rohkem seda lihtsalt ei antud.”

Saarlase huumor

Teise koha saanud Kuressaare Gümnaasiumi õpilase Mihkel Milleri kohta ütles Toomas Lõhmuste, et ega saarlase küljest huumorisoont ikka ära ei amputeeri. Tõepoolest: naerda sai publik Mihkli esinemise ajal kõvasti, ent samas oli tema jutul ka sügav sisu. Möödunud aastal jäi Mihkel, muuseas, Kuldsuu-konkursil kolmandat-neljandat kohta jagama.

Ka kolmanda koha saanud Järva-Jaani Gümnaasiumi õpilane Pamela-Maria Parts on Kuldsuul juba paarist varasemast aastat tuntud tegija. Meeskonkurentidest märksa emotsionaalsem, ei jäänud ta neile samas palju alla mõtlemise originaalsuselt. Näiteks teise vooru esmapilgul pisut veidra teema “Ma kohtasin mustlast” avamiseks leidis ta väga omapärase võtme: ta kõneles oma vanaisast, kes on pärit Mustlast.

Küsimusele, miks nad teiseks vooruks just sellise teema andsid, jätsid ?üriiliikmed targu vastamata, avaldades sealjuures lootust, et keegi neid rahvusvähemuste ahistamises süüdistama ei hakka. Ja poleks ka põhjust: mustlasi ei materdanud ju oma kõnes keegi.

“Mõnikord on teine voor teema tõttu üsna untsu läinud, aga seekord saime võistlejad hästi rääkima,” ütles kolmas ?üriiliige, Tartu linnavalitsuse haridusosakonna juhataja Margus Oro.

Lisaks Lõhmustele, Saarmile ja Orole hindasid kuldsuid Põltsamaa Ühisgümnaasiumi ajaloo-, ühiskonna- ja usuõpetuse õpetaja Merle Meidla ning Kuldsuu 2005, Põltsamaa Ühisgümnaasiumi abiturient Taavi Libe. Põltsamaal selgitati Eesti paremad õpilasoraatorid välja juba kuuendat aastat järjest.

“Tänu sellele, et Põltsamaa Ühisgümnaasium eesotsas emakeeleõpetajate Sirje Ääremaa ja Marika Nugisega on kõnekonkursside ja -laagrite korraldamise oma südameasjaks võtnud, on tekkinud hea järjepidevus: noored teavad juba, kuhu nad tulevad ja mille poole neil püüelda tasub,” ütles Toomas Lõhmuste. “Järgmisel aastal võiks aga Kuldsuu-konkursi läbi viia Põltsamaa lossihoovis linnarahva ees. Ainult et sellise Hyde Park’i stiilis ettevõtmine sobiks natuke soojemasse aastaaega.”

Imelikud ei tule

?üriiliikmed Härmo Saarm ja Margus Oro tegid õppejõududena kaasa ka kõnelaagri: esimene koolitas õpetajaid, teine koos Raido Keskküla, Andres Linnupuu, Meelis Sarve, Peeter Tooma ja Eve Noormetsaga õpilasi.

“Kõnelaagriliste juhendamine on tegevus, mis kõditab seda head looma, mis minus pesitseb: pedagoogilooma,” tunnistas Margus Oro.

Tema rühmas kaasa teinud Põltsamaa Ühisgümnaasiumi abiturient Ketlin Turjakas pidas kahepäevast koolitust päris tõhusaks.

“Margus Oro rääkis palju sellest, kuidas mõjuda usutavalt,” ütles Ketlin. “Oma juttu illustreeris ta filmikatkenditega, milles esinesid president Lennar Meri ja mõned USA presidendid.”

“Olin kuulnud, et Põltsamaa kõnelaagris on superhea seltskond,” lisas Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi õpilane Rudolf Purge. “Ja see vastas sajaprotsendiliselt tõele. Ega siia mingid imelikud inimesed ei tulegi, tulevad hoopis iseseisvalt mõtlevad ja heas mõttes ambitsioonikad.”

RIINA MÄGI

blog comments powered by Disqus