14-aastasel noorel on tavaliselt veel kõik ees. Põltsamaa Ühisgümnaasiumi seitsmenda klassi tüdrukul Elina Hokkanenil on aga seljataga temaealise kohta tavatult rikkalik lauljakogemus. Möödunud nädalavahetusel Tallinnas toimunud rahvusvahelisel laulukonkursil Tähtede Laul sai ta oma vanuserühmas kolmanda koha.
Elina kohta käibib suguvõsas legend, et laulma hakkaski ta varem kui rääkima. Esimese lauluvõistluse võitis ta toonases kodukohas Adaveres juba kolmeaastaselt, Laulukarusselli televooru pääses esimest korda neljaselt ja hiljem on sinna jõudnud veel kolmel korral. Möödunudaastasel Laulukarussellil võitles Elina endale välja ka finaalikoha.
Huvikooli Meero Muusik poolt juba üheteistkümnel aastal korraldatud konkursil Tähtede Laul ei käinud Elina samuti esimest, vaid juba kolmandat korda. Ettepaneku taas jõudu proovima minna tegi tema juhendaja Piret Laikre. Tema ja Elina koostöö algas möödunud sügisel, kui Piret Laikre Põltsamaa Ühisgümnaasiumi muusikaklasside õpetajaks tuli. Et need klassid toimivad ainult gümnaasiumiosas, siis ei saa Elina arusaadavalt nende õpilaste hulka kuuluda, ent ema ärgitusel läks Elina ikkagi tema jutule.
„Mu ema töötab meie koolis ja tema rääkiski mulle muusikaklasside uuest õpetajast,“ ütles Elina. „Kuigi ka õpetaja Tiia Kaeramaaga oli meil tore koostöö, arvasin ma, et popjazz-suunal, mis mind huvitab, on Piret Laikre tugevam.”
Piret Laikre käib Põltsamaal ainult reedeti ja sedagi mitte päris igal nädalal, sestap on tal sinna saabudes alati käed-jalad tööd täis. Kui pärisin, miks ta sellele vaatamata nõustus veel ühe „plaanivälise“ õpilasega tegelema, vastas ta, et juhendaja ei jõua õpilastele vahetpidamata ainult anda, vaid tahab midagi ilusate tulemuste näol ka tagasi saada. Elina on tema sõnul just selline õpilane, kes omalt poolt väga palju vastu annab. Sest loodus on temale omakorda väga lahkelt andeid jaganud.
„Sellist häälematerjali nagu Elinal ei kohta naljalt Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakooliski, kus ma samuti õpetan,” ütles Piret Laikre. „Musikaalsust tal jätkub ning mõningad tehnilised oskused, mida teised õppides omandama peavad, on Elinal loomulikul viisil olemas. Teda on vaja lihtsalt suunata ja mina püüangi olla suunaja.”
Elina võiks Piret Laikre sõnul laulda millist stiili iganes, aga tal on üsna kindlaks kujunenud maitse ja laulud valib ta endale alati sellest lähtuvalt. Õnneks pole see maitse üksluine: ta armastab otsida ja erinevaid asju katsetada.
Tühjale saalile
Ka Tähtede Laulu jaoks valis Elina laulu ise. See kannab pealkirja „New soul“ ja veebruaris astus Elina sellega üles koolisisesel laulukonkursil. Nii et Tähtede Laulu ajaks oli see juba päris hästi „sisse lauldud”.
„Kui ma selle laulu internetist leidsin, hakkas see mulle paugupealt meeldima,” ütles Elina. „Tundsin, et seda on minul hea laulda ning see haarab kindlasti ka publikut.”
Ehkki Tähtede Laul algas juba möödunud neljapäeval, sõitis Elina Tallinna alles reedel. Neljapäeval võistlesid nimelt nooremad solistid. Reedesel konkursikontserdil läks Elinal enda meelest päris kenasti, ent Salme kultuurikeskuse peaaegu tühi saal millekski eriliseks ei inspireerinud. „Kogupaugu“ kavatses Elina anda laupäevasel galakontserdil, kuhu pääses igast vanuserühmast kolm paremat. Ja seal läks kõik tõesti hiilgavalt. Ent nagu hiljem selgus, polnud sellest kõrgema koha püüdmise mõttes enam abi, sest zhürii oli oma otsuse juba reedese konkursi põhjal ära teinud. Ning Elina tunnistati 14- kuni 16aastaste solistide hulgas Maardu tüdruku Anastassia Nikitina ja Moldovast pärit Nicoleta Darabana järel kolmandaks.
„Reedese konkursikontserdi ajal oli õhkkond saalis tõesti üsna masendav: peale tõsiseilmelise zhürii viibisid saalis veel vaid mõned konkursil osalejad ning kõik käis enam-vähem konveiermeetodil: kui üks laulja lõpetas, siis hüüti: “Järgmine!”,” meenutas Piret Laikre. „Elina etteaste olime üles ehitanud publiku kaasatõmbamisele, aga selle plaaniga polnud reedel ju midagi peale hakata. Laupäeval, kui saal rahvast tulvil oli, sai ta oma etteastega hiilgavalt hakkama, sest ta on loomu poolest väga vaba olemisega ja hea suhtleja. Kuigi meie teada pidi laupäeval olema kohal teine zhürii ja panema paika esikolmiku lõpliku järjestuse, oli otsus tegelikult tehtud juba reedel. Nii jäigi Elina kolmandaks. Laupäeval nähtu põhjal oleks ta võinud vabalt esimene olla.”
Sihikul Ameerika
Elina ise esikohata jäämise pärast nördinud ei paistnud olevat. Ning Tähtede Laul meeldib talle selle poolest rohkem kui Laulukarussell, et seal saab ise otsustada, mida laulad. Laulukarussellil on valikul teatav sõnaõigus ka korraldajatel.
„Tähtede Laul andis päris hea kogemuse,” arvas Elina.
Oma lähimate konkurentide Anastassia Nikitina ja Nicoleta Darabanaga said nad päris headeks tuttavateks.
Oma tulevikuplaanid on Elina vähemasti praegu muusikaga sidunud: kui kodumail keskkool lõpetatud, tahab ta Ameerikasse Bostoni muusikakolledzhisse õppima minna. Tema õde elab nimelt Bostoni lähedal ning „nuuskis“ juba välja õppeasutuse, mis tema meelest Elinale sobib. Võõrasse keelekeskkonda sattumist Elina ei karda: inglise keel on alati koolis üks tema lemmikaineid olnud.
Esialgu elab Elina siiski üsna tavalist õpilaseelu edasi. Peale tavakooli käib ta muusikakoolis, kus õpib kuuendat aastat klaverit ja teist aastat kitarri. Vabal ajal jalutab ta koos sõbrannadega linna peal ja ajab nn tüdrukute jutte. Mõnede oma klassi poistega teeb Elina aga koos muusikat. Poisid on moodustanud nimelt räpipundi 52C ja käivad ühe tuttava juures oma lugusid lindistamas. Mõnes neist teeb kaasa ka Elina.
„Ei, mina ei räpi, vaid teen ikka ilusat häält,” ütles Elina naerdes.
Hiljutisel sünnipäeval sigines tema ellu veel üks tähtis tegelane: Nikoni firma peegelkaamera, mille võimalusi ta nüüd õhinal uurib. Muusikat see tema elust siiski vaevalt välja tõrjuda suudab. Tema kahest paremast sõbrannast kavatseb üks saada moekunstnikuks ja teine tantsijaks. Nii et kui Elina kunagi kuulsaks lauljaks saab, siis on tal tasemel taustajõud — stilist ja koreograaf — omast käest võtta.
iii
RIINA MÄGI
