Kuld kui usaldusväärne säilitusvahend. Miks ka mitte?

Küsimusele, keda tänapäeval usaldada, kas valitsust või kulda, vastas juba 1928. üleilmse kriisi alguses tuntud Inglise kirjanik Bernard Shaw: “Härrased, ma soovitan teil tungivalt langetada otsus kulla kasuks”.

Ka praegu seisame silmitsi üleilmse kriisiga. Paljudel meist on möödunud parimatel aastatel kogunenud hoiuseid. On tekkinud paratamatult küsimus: kuidas hoiuseid säilitada? Kas hoida sularahana kodus nõnda öelda “sukasääres”, hoiusena pangakontol, osakute näol mingi ettevõtete aktsiakapitalis, pensionisammastena või osta säästude eest hoopis kinnisvara?

Kuld on sõltumatu

Alljärgnevalt tahaks lugejatele tutvustada üht igivana, kuid meil Eestis just viimasel ajal järjest levinumat raha paigutamise ja säilitamise viisi – investeeringuid kulda. On teada, et kuld oli kaubanduses ringlusvahendiks ja raha väärtuse aluseks juba igiammustest aegadest alates. Raha funktsioonis hakati teda kasutama Hiinas, Indias ja Egiptuses ligikaudu 3500 aastat tagasi. Sellest ajast peale on kulda alati hinnatud kalliks ja väärtuslikuks. Kuld on endiselt valuutade stabiilsuse tagatis ja seda eriti suureneva inflatsiooni olukordades.

Mis on kulla eelised võrrelduna teiste ülalpoolmainitud investeerimisviisidega? Kõigepealt pakub kuld turvalisust tänu oma sõltumatusele. Kuld on sõltumatu riikidest, valuutadest, krediidi usaldusväärsusest jm. Riigid ja keskpangad usaldavad kulda kui tagatisvara. Kullaga kaubeldakse üle maailma 24 tundi ööpäevas. Kuld on rahvusvaheline valuuta, mida saab müüa igas maailma punktis ja igal ajahetkel. Paljudes riikides on kuldmündid tunnustatud ja kasutusel ka käiberahana. Aastatuhandete jooksul on kuld tõestanud, et ta on üks usaldusväärsemaid raha paigutamise viise. Hoolimata avatud turul võimalikust hinnakõikumistest, on kulla väärtus säilinud aegade jooksul märkimisväärselt stabiilsena ja näidanud korduvalt kalduvust tõusule. Kuld ei korrodeeru, mistõttu ta ei tuhmu ega kaota kunagi oma läiget ega hiilgust. Oma suure erikaalu (19,32) ja kõrge hinna tõttu on ka suuremas väärtuses kulda küllalt kerge isegi kodus hoida. Näiteks 1 kilogrammine kullatükk mahub ilusasti peo peale.

Kulla väärtus kõigub

Mis on negatiivsed küljed kulla kui investeerimisvahendi puhul? Kõigepealt sõltub kulla turuväärtus peale nõudluse ja pakkumiste veel mitmetest teistest asjaoludest. Seetõttu pole ka kulla turuhind aegade jooksul täiesti püsiv, vaid muutub.

Teiseks on kulla näol tegemist passiivse kapitaliga. Erinevalt pangahoiustest või aktsiatest ei anna kuld intresse ega dividenditulu. Hoopis vastupidi – kulla hoidmisel panga seifis tuleb selle eest maksta hoiustamistasu.

Oletatakse, et kogu inimajaloo vältel on maapõuest välja toodud ligikaudu 120 000 tonni kulda, millest käesoleva ajani on säilinud umbes 85 000 tonni. Aastatel 2004 – 2006 oli kogu maailma kullatootmine keskmiselt 2500 tonni aastas. Maailma suurimaks kullatootjaks on tänapäeval Lõuna-Aafrika Vabariik, kellele järgnevad Venemaa, Kanada, Hiina ja Austraalia. Sealjuures on nõudlus kulla järele maailmaturul olnud aegade jooksul isegi suurem kui kulla tootmine.

Suure osa kulla nõudlusest võtab juveelitööstus. Näiteks kasutas maailma juveelitööstus 2005. aastal ehete tootmiseks ära 2707 tonni puhast kulda. Samal ajal kui ülemaailmne pakkumine oli 4025 tonni kulda. Ehetekulla suure tarbimise näitena võib tuua India, kus tarbitakse aastas umbes 650 tonni kulda. Üks selle peamisi põhjusi on seal valitsev traditsioon. Näiteks abielluda saab Indias ainult siis, kui mõlemad abikaasad saavad endale lubada piisava koguse kulda, seda enamasti ehete kujul. Kuld on seal saanud teatud määral pere toimetuleku näitajaks.

Peale India on kulla traditsioonilise kasutamisega tuntud riikide seas ka Vietnam, kus pea kõik elanike isiklikud säästud hoitakse kullas. Inimesed maksavad seal oma tähtsamate ostude eest raha asemel kullaga.

Millise maa kuldmünte eelistada ostmisel? Kõigepealt sõltub see kindlasti ostja maitsest, kuna iga riik laseb oma maa kuldmünte välja omapoolse kujundusega. Nimelt on enamikul juhul püütud müntidele anda just seda maad iseloomustav kujundus. Nii näiteks on Hiina müntidel kujutatud pandakaru, Austraalia Nugget mündil kängurut, LAV Krugerrand müntidel Lõuna Aafrika rahvussümbolit hüpikgaselli. Teatavasti lasevad kuldmünte välja erinevate riikide rahapajad ja nad on ka selle riigi seaduslikud maksevahendid (nagu sularaha). See tähendab, et iga mündi puhtuse garanteerib selle välja andnud riik Kuldplaadid ei ole seaduslikud maksevahendid ja nende puhtust tõendab kaasa antav sertifikaat. Kuna kuldmündid on ühtlasi ka riikide seaduslikud maksevahendid., siis nagu rahal ei ole nende müügi ja ostu puul neil ka käibemaksu.

Lõpuks: kas poleks parem raha säästmiseks osta kulda müntide või kuldplaatide asemel kullast valmistatud ehteasjade näol? On ju kuldesemed olnud aegade jooksul ka jõukuse näitajaks. Neid osteti kingitusteks, kanti pidulikel sündmustel ja pärandati hiljem mälestusesemetena põlvest põlve. Tänapäeva rahandusmaailmas seevastu ei peeta enam otstarbekaks kogutud kapitali säilitamist kuldesemete näol. On teada, et kuldehete puhul on nende emotsionaalne ja kunstiline väärtus tunduvalt suurem nende tegelikust materiaalsest väärtusest. See väljendub ka asjaolus, et ehete kujul ostes on kuld umbes kolm korda kallim kui kuldplaatide või müntide näol ostes. Müües aga on ehetekuld üle nelja korra odavam üldkasutatavast investeerimiskullast.

Riikide kullavarusid seisuga 2007. aasta juuni

1. Ameerika Ühendriigid 8133,5 tonni

2. Saksamaa 3422,5 tonni

3. Prantsusmaa 2680,6 tonni

25. Lõuna-Aafrika Vabariik 124,1 tonni

103. Eesti Vabariik 0,2

iii

ARVI LIIVA 

blog comments powered by Disqus