Paralleelselt koolitustega, mida erinevates Eesti paikades korraldati, kulgesid ka kodutööd. Ühtlasi saadi koolituse käigus organiseeritud õppereisidel lähemalt tuttavaks sellega, milliseid võimalusi on külaturismi arendamiseks nii Eestimaa erinevates paikades kui ka Lätis, Leedus ja Soomes.
Maaelu nähtavamaks
Liikumise Kodukant projekt kandis nimetust “Külaturism – üks võimalus kogukonna arenguks”, mis sisuliselt tähendabki maa- ja külaelu nähtavamaks muutmist, et otsida seal seeläbi võimalusi elutingimuste parandamiseks.
Kodukandi projekti toetas Euroopa Liidu Phare CBC 2002 programm. Kaasosalised olid ka vallad, kus uusi projekte ellu viima asutakse. Kodukandi Jõgevamaa ühenduse juhatus pakkus oma kandidaatidena projektis osalema Maarja Magdaleena Maarahva Seltsi ning Härjanurme Maarahva Seltsi. Nende seltside esindajatena hakkasidki läbi koolituste asju edendama Tiia Pärtelpoeg ja Karina Kaarepere. Koolituste lõpptulemusena pidi valmima nn külaturismi toode, mis sisuliselt tähendabki uusi väljatöötatud turismimarsruute Puurmani ja Tabivere vallas.
Nagu mõlemad koolituse läbi teinud tunnistasid, nõudis see eelkõige koostööd oma piirkonna külade inimestega. Kerge see just ei olnud, sest eestlane, eriti tõsine maainimene on ju teatavasti tagasihoidlik ega kipu ennast ise esile tõstma. See eeldas muuseas ka oskuslikke läbirääkimisi ning kohati ka inimestes julguse ning enesekindluse süvendamist.
Koolitusel omandatu ja kodutöö põhjal valmis Karina Kaareperel Puurmani valla turismimarsruut “Astuge me õue, tulge me tuppa, viige me vaimustus maaelust maailma”. See sisaldab ringkäiku vanas Pikknurme meiereis, Pogatsi talus suurte metsade keskel, Välja mahetalus, Härjanurme kalatalus, vanas karjamõisas, Kursi kirikus, kihelkonnamuuseumis, Puurmani lossis ja pargis jne koos mitmete lisavõimalustega telkimiseks, piknikuks, simmaniks, matkaks loodusradadele jms.
?Pakume külale omast elamust? – sellist üldnimetust kannab Tiia Pärtelpoja koostatud marsruut muistsete kihelkondade Maarja-Magdaleena ja Äksi külaradadel ehk nagu täpsustusena on märgitud: loodus- ja kultuuripuhkus lastele, peredele, üksikule rändajale, eakale inimesele. Nimetada võiks sinna kuuluvaid hingekosutuse ja tasakaalustamise võimalusi Maarjas Ilme Roosmäe kodus püramiidides, püstkojas, higistamisonnis jms, ning ravim- ja maitsetaimede tutvustamist samas, matka külaradadel “Igal kivil oma lugu”, tutvumisi taludega, puhkepeatust Otslava külakojas ning mitmeid lisavõimalusi Elistveres, Äksis, Koogi külas ja mujal.
Vahetult enne viimast ja kokkuvõtlikku koolitust käisid hindajad ehk testijad üle-eestilisest liikumisest Kodukant ning naaberriigi Läti esindajad ka mõlemas Jõgevamaa vallas ning tutvusid eespool nimetatud marsruutidega. Eriti sügava mulje jätsid ülevaatajatele Puurmani vallas Pogatsi talu avarus ja veesilmad ning ravimtaimedega tutvumine ja hingekossutusvõimalused Maarjas.
Mis see andis?
Mida see kõik annab turistile, seda näitab ilmselt tulevik. Kindel on aga üks – rahvas peaks saama Eestimaa külaelu lähemalt vaadata.
Koolituse läbinud võivad aga nii Eestimaal kui ka naaberriikides nähtu, kuuldu ja kogetu põhjal kinnitada, et kõige enam võiks turistile huvi pakkuda just see, mis paikkonnas on traditsioonist ja omapärast, aga ka mõned erilised ehk lausa hullumeelsed uued ideed. Veenduti ka selles, et vaja on rohkem julgust ennast ja oma kodupaika välja pakkuda.
Samas oli võimalus tuttavaks saada mõnegi paigaga Eestimaal, kuhu muidu poleks sattunud. Uusi kogemusi ja eeskuju väärivat võidi mällu talletada ka teistest riikidest. Näiteks seda, kuidas osatakse väärtustada talguid, hinnata mitte niivõrd kõrget kunsti kui just külale omast, kuidas asju korraldada nii, et turist tunneks ennast tõepoolest südamest oodatud olevat.
VAIKE KÄOSAAR
