Hiljutisel vabariigi aastapäeval ei pidanud pühi kaugeltki kõik inimesed. Kuremaa spordihoones algas näiteks täpselt 24. veebruaril Euroopa tüdrukute korvpalliliiga U16 vanuseklassi turniiri kolmas ja üksiti viimane etapp, millel osales võistkondi Eestist, Lätist, Soomest, Poolast, Ukrainast ja Venemaalt.
Kuremaal peeti sel talvel tervelt viis Euroopa tüdrukute korvpalliliiga (EGBL) turniirietappi. Kui kahel U14 ja kahel U18 vanuseklassi turniirietapil Eesti võistkondi kaasa ei teinud, siis ainsal U16 etapil oli neid see-eest tervelt kaks: Tallinna Audentese spordiklubi ja spordiklubi Siit ja Sealt naiskond. Viimane koosneb Laiuse, Voore, Kolga-Jaani ja Imavere parematest korvpallitüdrukutest.
“See võistkonna geograafia on meil ikka üsna harali: Laiuse koolis õppivad tüdrukud ei ela ju kõik sugugi Laiusel, Voore tüdrukud Voorel jne. Mõned elavad ju kusagil n-ö metsa taga. Nii et terve naiskond õnnestub meil kokku saada tavaliselt vahetult enne turniirietappi,” tõdesid SK Siit ja Sealt treenerid Andrus Noormägi ja Vallo Väljaots.
Kuue Laiuse neiuga teeb Vallo Väljaots trenni nende kodukoolis, kolme Imavere piigat treenib Andrus Noormägi. Kaks Voore ja kaks Kolga-Jaani tüdrukut on pidanud viimasel ajal suhteliselt omapäi hakkama saama.
Ühtegi võitu Siit ja Sealt võistkond Kuremaal ei saanud, ent Vallo Väljaotsa hinnangul kujunesid mõned mängud siiski suhteliselt huvitavaks ja tasavägiseks. Eesti karikavõistlused võitnud SK Audentesest oldi esimesel poolajal isegi üle, lõppskoor kaldus siiski kuue punktiga Audentese kasuks.
Kiievi SS Championi võistkonnale hakati kolmel veerandajal päris südilt vastu, aga teine veerandaeg läks “aia taha”, nii et lõpuks oli vahe seitse punkti. Helsingi Helmi Basketiga peetud mäng oli täiesti võidetav, aga lõpuks tuli ikkagi ühepunktiline kaotus, sest viimasel hetkel määratud vabavisked läksid mööda.
“See oli kurb kaotus. Kui kolmest põnevast mängust ühe võitnud oleksime, oleks see olnud nagu kirss tordil. Aga rõõmustada tasub ka selle üle, et mõne vastasega mängisime Kuremaal märksa tasavägisemalt kui eelmisel etapil Moskva lähedal Podolskis,” ütles Vallo Väljaots. Võistkonna siseselt tunnistati tema sõnul parimaks mängijaks Kristel Lalin Voorelt, kes viimases mängus, tõsi küll, vigastuse tõttu enam täit panust anda ei saanud.
Viimane aasta
Olenemata sellest, et mängijaid oli ühistrennideks raske kokku saada ja võite eriti koguda ei õnnestunud, oli mitme paiga tüdrukutest kokku pandud võistkonnaga Euroopa tüdrukute liigas kaasalöömine treenerite meelest siiski õige tegu, sest üksi poleks keegi suutnud seda teha. “Tegelikult on see ju väike ime, et peale Audentese, Tartu ja Pärnu võistkonna käib neljandana välisturniiridel mängimas selline “külatüdrukute” punt, nagu Siit ja Sealt. Ime on ka see, et Laiuse, Voore, Kolga-Jaani ja Imavere tüdrukud suudavad mängida enam-vähem võrdsel tasemel Tallinna, Riia, Kiievi, Helsingi, Podolski ja Sopoti eakaaslastega,” sõnas Vallo Väljaots.
Paraku lõpetavad paljud Siit ja Sealt võistkonna neiud kevadel põhikooli, nii et tuleval aastal sellist koosseisu enam ei eksisteeri.
“Tänasime turniiri lõppedes Andrus Noormäge, kelle eestvedamisel meie osalemine Euroopa tüdrukute liigas teoks sai,” ütles Vallo Väljaots. “Tüdrukud said palju kogemusi ja maailma näha: turniirietapid toimusid ju mitmes riigis. Tüdrukud mõistavad võib-olla alles viie või kümne aasta pärast, mille võrra nad rikkamaks said.”
Kui Siit ja Seal naiskond jäi oma divisjoni turniiritabeli lõppu, siis Audentese spordiklubi platseerus sama tabeli keskpaika.
“Meil on läinud see hooaeg osalt vigastuste nahka,” tõdes Audentese neidude treener Marek Koitla. “Kuremaa etapistki jäi meil mitu kogenumat mängijat eemale. Ent see oli omast omast kohast hea ka: nooremad mängijad said tänu sellele rohkem mänguaega ja hea praktika.”
Marek Koitla kinnitas, et nende naiskonna jaoks on EGBL-i turniiril kõrgest kohast olulisem enesearendamine.
“Rahvusvahelises liigas mängimise kogemus aitab meil oma riigi sisestel turniiridel paremini mängida,” sõnas Koitla. “Aga kui tahame oma korvpalli taset tõsta, siis peame ala harrastajate arvu tublisti kasvatama. Praegu on tüdrukute korvpallis ühe vanuserühma mängijaid terve Eesti peale kokku ainult kolm-nelikümmend. See jätab meil riigi koondise moodustamisel valikuringi väga ahtaks. Rootslased saavad näiteks oma rahvuskoondise valida paarisaja mängija hulgast.”
Kodune koht
Marek Koitla sõnul pole tüdrukuid korvpalli mängima saada kuigi lihtne, eriti Tallinnas, kus tuleb konkureerida paljude teiste alade klubidega, aga ka kaubanduskeskustega, kus hängimine on palju lihtsam, lõbusam ja mugavam, kui trennis rassimine.
“Kuremaa on meie jaoks tore kodune koht. Eelmisel aastal oli siin ka U16 vanuseklassi Eesti koondise laager. Siin on kõik käe-jala juures: lisaks spordisaalile toitlustus- ja majutuskoht, ujumisvõimalus jne,” ütles Marek Koitla.
EGBL turniirietappide ajal oli tööd tavalisest rohkem kogu Kuremaa ujula personalil. Kohviku köögi töötajatel tuli siis näiteks lisaks tavaklientidele valmistada sööki ka umbes 130 korvpallurile ja treenerile.
“Turniiri ajal tuleb juba hommikul kella viieks tööle tulla, et jõuaks pudru valmis keeta, võileivamaterjali valmis panna ja morsi teha,” ütlesid Sirje Kirsimägi ja Tiina Kuldmägi.
“Lõunasöögi tegemisel on kõige pikaldasem protsess suures potis kartulite keetmine: see võtab aega kolm tundi.”
Nii suures ja rahvusvahelises seltskonnas tuleb ikka ette neid, kellele tavatoit ei sobi, näiteks gluteeni või laktoosi mittetalujaid. Kuremaa ujula kohviku kokad saavad oskavad ka neile sobiva menu leida.
“Söögitegemine on söögitegemine, aga mõnikord tuleb süüa teha lihtsalt suuremale seltskonnale,” ütlesid Sirje Kirsimägi ja Tiina Kuldmägi.
Kui senini on Kuremaal läbi viidud rahvusvaheliste noorte korvpalliturniiride korraldamise põhiraskus lasunud ujula juhataja Raivo Tralla õlgadel, siis tulevikus loodab ta nii mõnedki kohustused Kuremaa spordikooli korvpallitreenerist pojale Märt Trallale üle anda. Märt Tralla kinnitas, et huvi tal asja vastu on. Ja kogemusi on seniste turniirietappide ajal mitmesuguste probleemide lahendamisel ka päris palju kogunenud.
“Tahaksime tulevikus siia ka mõne poiste korvpalliliiga etapi saada,” ütles Märt Tralla. “Ja võib-olla saaksime Kuremaa spordikooli ja SK Torma Sport võistkonnaga sellel ka osaleda. Rahvusvahelise kogemuse saamise võimalus oleks poistele suureks stiimuliks. Selleks tuleks palju tööd teha ja ümberkaudseid poisse nii palju kui võimalik ühistele treeningutele kokku saada. Selleks, et sinnani jõuda, tuleks korralik süsteem luua: lahendada treeningutele kogunemisega seotud transpordiprobleemid, otsida üles pikakasvulised noored, hoolitseda võistkonna jätkusuutlikkuse eest jne. Rahvusvahelised turniirid oleksid ka siinsetele treeneritele hea kogemuste omandamise koht. Siin näeb ju eri rahvuste erinevaid mängustiile, õpetamismeetodeid jne.”
Ka Raivo Tralla tõdes, et treenerid ei ole senini eriti kasutanud neid õppimisvõimalusi, mida Kuremaal korraldatud EGBL-i turniirietapid neile pakkuda suudaksid. Ning kuigi rahvusvahelised võistlused on ujulale ja vallale, ka tulevasele suurele vallale, heaks reklaamiks, siis tõelise eesmärgi täidavad need alles siis, kui meil ka oma võistkonnad sinna välja panna on.
“Muidu on nii, et hoolitseme belglaste, slovakkide ja kelle iganes korvpallituleviku eest, aga enda oma jätame hooletusse,” sõnas Raivo Tralla. “Et meil oma võistkonnad tekiksid, tuleb vastav süsteem üles ehitada. Aga see on juba eraldi jutt. Selle hooaja turniirietappide läbiviimisel ulatatud abikäe eest tänan aga südamest firmasid Vici, Balbiino, Põltsamaa Felix, Mones ja Tuur ning Ballzy.”
RIINA MÄGI
