Jõgeva valla delegatsioon külastas augusti lõpul Stockholmi Eesti Maja, et tähistada koos rootsieestlastega Eesti iseseisvuse taastamise päeva ning tutvustada neile Jõgevamaad.
Jõgeva abivallavanema ning visiidi eestvedaja Viktor Svjatõševi sõnul on Stockholmi Eesti Majas traditsiooniks kutsuda igal aastal külla delegatsioone Eesti eri piirkondadest. Sel aastal osutus valituks Jõgevamaa. „Eesti Vabariigi taasiseseisvumise päeva tähistavad Rootsis elavad eestlased maakonnapäeva ja Muinastulede ööga,“ märkis Svjatõšev.
Nii peetigi Eesti Majas Jõgevamaa päeva. Jõgevamaa esindajad oli ette valmistanud haarava kultuuriprogrammi, fotonäituse ning maakonna põhjaliku tutvustuse. Rootsis elavaid eestlasi tervitasid Jõgeva vallavanem Aare Olgo, abivallavanem Viktor Svjatõšev, Jõgeva vallavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna juhataja Helle Kajaste ning Kuremaa kultuuriseltsi Jensel naisansambel Vello Pütsepa akordioni- ja klaverimängu saatel. Ansambel laulis eesti lauludele lisaks ka ühe rootsi rahvalaulu. Alo Mattiiseni ja Jüri Leesmenti „Eestlane olen ja eestlaseks jään” laulis kaasa ka publik.
Eesti Majas võtsid külalisi vastu Rootsi Eestlaste Liidu Stockholmi osakonna esimees Inga Leesment ja büroojuhataja Sirle Sööt, kes on ühtlasi ESTO 2019 peakomitee esimees. „Meid võeti väga südamlikult vastu ja ilusat eesti keelt oli kõikjal kuulda,“ kinnitas naisansambli laulja Ene Sööt.
Hinnas on kohalik käsitöö
Vallajuhid tutvustasid põhjalikult elu Jõgevamaal: millised on meie vaatamisväärsused, kultuuritraditsioonid ning kuidas tegeletakse piirkonnas ettevõtlusega. Vallavanem Olgo rääkis lähemalt ka haldusreformiga kaasnenud muudatustest. Maakonna ettevõtlusest rääkis Tiiu Koll, kes tutvustas AS Scanola Baltic tegevust ja tooteid. See pakkus kuulajatele suurt huvi, sest õlitehasest varem palju ei teatud. Rootsi eestlased said ka kinkekorvi õlitehase toodanguga.
Külakostiks oli kaasa võetud eestimaist toitu: mett, vaarikaid, musta leiba, maitsevõid, sinepikurki Põltsamaa sinepiga ja Põltsamaa veini. Huvilised said osta kohalikku käsitööd, nii ehteid kui kudumeid. Kunstisaalis oli huvilistele uudistamiseks fotonäitus Mati Undi lapsepõlvest Jõgevamaal Voorel. „Käsitööd hinnatakse Rootsi eestlaste seas kõrgelt, kiiresti läksid kaubaks Clarika Muraka rahvuslikud ehted ja Hille Eespäeva kootud Sipsikud, mis kõik ära osteti,“ rääkis Sööt.
Tugevad juured ja ajalugu
Eesti Suursaatkonna Stockholmi asejuht Kristel Engman tervitas külalisi hea ja meeldejääva kõnega Jõgevamaast. Eesti delegatsiooni liikmed kinnitasid üksmeelselt, et diplomaadi kõne puudutas neid eriliselt. Engman sõnas, et Jõgevamaa ja jõgevamaalased võivad olla oma ühtehoidmise, koostegemise vaimu ning aegadeülese ettevõtlikkusega eeskujuks kõigile Eesti piirkondadele. Diplomaat tõi välja, et meil tasub uhkust tunda rikkaliku ajaloopärandi üle. Näiteks on Tormas tegutsenud suurmõtleja Carl Robert Jakobson kasvatanud eestlaste eneseteadvust tänaseni ning aidanud elus hoidapuhkpillitraditsiooni. Kultuurilist järjepidevust kannavad Oskar Lutsu „Kevade“, Palamuse kihelkonnakoolimuuseum ning Theodor Lutsu filmipäevad. Jõgeva identiteedi lahutamatu osa on Betti Alveri vaimne pärand ning taasiseseisvumisaegse helilooja Alo Mattiiseni looming.
„Paljudele kirjandussõpradele on Jõgevamaa üheks märksõnaks juba 20 aastat kultuuritalgute korras toimunud Võtikvere raamatuküla, mis on näide sellest, kuidas luua tänast päeva ja tulevikku rikka kultuuritraditsiooni vundamendile,“ märkis Engman.
Ta tõi välja, et Jõgevamaa on piirkond, mille tugevus tugevdab ühtlasi kogu Eestit, sest Mustvee ja Peipsi äär on Euroopa Liidu ja NATO piir. „See piirkond areneb jõudsalt ennekõike tänu oma kultuurilise identiteedi tunnetamisele, kodanike aktiivsusele ning kokkuhoidmisele ja eraettevõtlusele – see kõik loob tugevamat Eestit, turvatunnet ja kaitset ning mitte üksnes Jõgevamaa ja selle kandi inimestele, vaid kogu Eestile ja Läänemere regioonile,“ lausus Engman.
MARGE TASUR
