Esimesel üle-eestilisel avatud talude päeval, 19. juulil on maaelust huvitatud oodatud ka Saare vallas Odivere külas tegutsevasse Külaotsa tallu, kus ema ja poeg, Mari ja Tiit Küla ühiselt mahepiimakarja peavad.
Külaotsa on Mari Küla isa kodutalu. Ajaloo keerdkäikude tõttu oli see vahepael võõrastes kätes, ent kui Eesti vabaks sai, sai isa talu tagasi ja pärandas selle Mari keskmisele pojale Tiidule, kes ongi nüüd talu peremees. Kui siinkirjutaja koos Jõgevamaa koostöökoja büroo töötajate ja aktiivsete külaarendajatega 26. juunil Külaotsal käis, polnud peremeest parasjagu kodus: ta oli heina kaarutamas. Talu tegemiste tutvustamise võttis enda peale Mari Küla.
“Elasime varem Nõos. Kui 1993. aastal siia kolisime, elasime parema eluhoone puudumisel esimesed kolm aastat vagunelamus,” meenutas Mari Küla. 1996. aastal valmis vana lauda asemele ehitatud elamu. Praegu elatakse veelgi uuemas, 2011. aastal valminud majas.
Piimakarja pidamist alustasid Külad neljast lehmast. Praegu on talus 36 veist, neist pooled lüpsilehmad. Põllumaad on talul 55 hektarit. See on kasutusel lühi- ja pikaajaliste rohumaadena.
“Nii väikesel pinnal teravilja kasvatada ei tasu,” kinnitas Mari Küla. “Selle tarvis tuleks tehnika soetada, aga saaki saaks liiga vähe, et masinate maksumust tasa teenida.”
Oma teravilja puudumine on teatud mõttes suur probleem: et Külaotsa kari on tunnustatud mahekari, tuleb sööt hankida mõnelt teiselt mahetootjalt. See on aga päris keeruline ja kallis.
Tonn korraga
Külaotsa lehmade piima viib iga kahe päeva tagant ära E-Piima auto. Korraga läheb teele umbes tonn piima. E-Piima auto tsisternis läheb mahepiim paraku muu piimaga kokku. See tähendab, et Külaotsa talu saab piima eest niisama palju raha kui tavatootja. Kui sellest mingit kasu ei tõuse, milleks siis üldse mahekarjaga jännata?
“Me ise tahame tervislikku toitu süüa, sellepärast jätkamegi mahetootmist,” ütles Mari Küla.
Muidugi võiksid Külad oma mahepiima mingeid muid kanaleid pidi turustada, ent selleks pole neil lihtsalt aega ega võimalusi. Tiit käib lisaks talupidamisele autoremondifirmas tööl, Mari aga ise autot ei juhi. Jah, Mari kui Õisu tehnikumi haridusega piimandustehnoloog saaks mahepiima ka võiks, kohupiimaks ja juustuks väärindada, ent siis tuleks karjale teine talitaja leida ja sisse seada vastav köök, kus kõik nõuded täidetud. Nii jätkataksegi endisel viisil.
Küladel on veel üks mure: osa nende talu maadest asub teisel pool teed. Ja see tee pole lihtne külatee, vaid elava liiklusega Tallinna-Tartu maantee. Teetagustel rohumaadel karjatatakse seda osa karjast, keda lüpsta pole vaja. Kevadel viiakse nad karjamaale ja sügisel tuuakse tagasi.
“Viime-toome loomi kahekaupa traktori taga. Niisama ajamine oli ohtlik. Maainimesed võtsid veel kiiruse maha, aga üks linnatibi sõitis ükskord suisa karja sisse, vaatamata sellele, et kahel pool teed seisid ohust märku andvad helkurvestides inimesed,” rääkis Mari Küla.
On, kuhu tulla
Et suurem osa talutööst tuleb emal ja pojal kahekesi ära teha, on nende elu üpris pingeline.
“Aga eks igasuguseid hulle pea olema,” ütles Mari Küla muiates. “Ma ei kujutaks ette, et peaksin kusagil kellast kellani palgatööl käima ja kellegi käske täitma. Ning sängi serval surma oodata oleks ka igav.”
Taluelu pluss on Mari meelest seegi, et pere mujal elavatel liikmetel on koht, kuhu kokku tulla. Kui kõik kohal, istub laua taga 22 inimest.
19. juulil oodatakse Külaotsal kõiki taluelust huvitatuid. Saab uudistada mahepiimakarja ja talutehnikat. Kes soovib, võib tänapäevase traktori kabiini ronida. Või hoopis vanaaegseid talulaste mänge mängida. Elumaja terrassile seatakse sisse kohvik.
Avatud uste päeva aitavad Külaotsa rahval sisustada Kalevipoja koda ning Kääpa ühistegevuse selts.
“Loodame siia saada mõne kurgimüüja,” ütles Mari Küla. “Ning võib-olla saab osta ka taluvorsti ja –sinki või hoopis käsitööesemeid.”
RIINA MÄGI
