Külalised Karlsruhest

Kui Tallinnast pärit Annemari oli Palamusel esimest või peaaegu esimest korda, siis Triinu jaoks on Palamuse tema lapsepõlvemaa ja rahvamajagi iga sopini tuttav: oli ju tema ema Merike Kull omal ajal Palamuse kultuurijuht.

Klaveriõpinguid alustas Triinu Jõgeva muusikakoolis. Nüüdseks on tal seljataga ka Tartu Heino Elleri nimeline Muusikakool, Eesti Muusikaakadeemia ja magistriõpingud Karlsruhe Riiklikus Muusikakõrgkoolis professor Kalle Randalu juures. Nüüd on ta ise klaveriõpetaja, andes tunde ühes Karlsruhe eramuusikakoolis. Selle kõrvalt tegutseb ta aga ka kontsertpianistina.

Kui Triinu valis Karlsruhe Muusikakõrgkooli enesetäiendamiseks osalt sellepärast, et seal oli võimalik õppida rahvuskaaslasest professori juures, siis Annemari otsustas Karlsruhe kasuks sellepärast, et viiulikool on seal väga kõrgel tasemel. Nüüd valmistub ta professor Josef Riesseni viiuliklassi lõpetama ning kava, mida nad koos Triinuga nii Palamusel kui ka üleeile Tallinnas Eesti Muusikaakadeemia saalis esitasid, on osa tema lõpukavast.

Ettekandele tulid Ludvig van Beethoveni a-moll sonaat viiulile ja klaverile Johannes Brahmsi d-moll sonaat viiulile ja klaverile ning Maurice Raveli “Mustlane” ja Arvo Pärdi “Fratres”.

Brahms üks lemmikuid

“Brahms on üks meie mõlema lemmikheliloojaid ja d-moll sonaat, mida siin mängisime, üks tema tähtteoseid,” kinnitasid Triinu ja Annemari, lisades, et esimest korda esitasid nad seda koos aasta tagasi, aga päris “valmis” ei saavat see veel niipea. “Valmis” tähendab nende mõistes seda, et nad tunneksid end teost mängides nii muusikaliselt kui ka hingeliselt vabana.

Et nii Raveli “Mustlane” kui ka Pärdi “Fratres” on viiuldajale omaette pähklid, sellest said aru isegi selle ala võhikud. Annemari näitas end neid mängides aga päris küpse solistina.

Täismahus kontserdikava ettevalmistamine on Annemari ja Triinu sõnul päris suur töö. Ära tegid nad selle Triinu kodus.

“Ostsin endale hiljuti elu esimese tiibklaveri,” ütles Triinu. “Ja nüüd ei kujuta ma enam ettegi, et ilma selleta läbi saaksin.”

Naabreid tema klaverimäng ei häiri, sest üks neist on ka ise muusik ja teine on päevasel ajal tööl. Triinu aga harjutab just hommikupoolikuti, sest pärastlõunal, nii kella ühest alates vabanevad lapsed üldhariduskoolist ja siis saab tema neile klaveriõpetust jagama hakata.

Mis esinemisvõimalustesse puutub, siis neid leida pole küll lihtne, ent ka mitte võimatu.

“Natuke aitab enda aktiivsus, natuke tutvused,” ütles Triinu. “Ja teatud mõttes on see kui ahelreaktsioon: üks esinemine viib tavaliselt teiseni ning teine kolmandani.”

Ajalooline päev

Seda, et saksa noored välismaalastest muusikatudengite kui nende leivakannika himustajate peale vaataksid, ei maksa Triinu ja Annemari sõnul karta.

“Vähemasti Karlsruhes valmistuvad kontsertinterpreediks saama enamasti ainult välismaalased,” kinnitas Triinu. “Sakslased valivad tavaliselt pedagoogikaharu, sest muusikaõpetajana on tunduvalt lihtsam tööd leida.”

Kui lühemaid etteasteid on Triinul ja Annemaril ennegi olnud, siis Palamuse kontsert oli nende esimene täismahus ühiskontsert. Ses mõttes oli 22. detsember 2005 nende jaoks n-ö ajalooline päev. Kas neist tulevikus ka püsiduett kujuneb, seda näitab aeg. Väga suur selle tõenäosus paraku pole, sest Annemari tõenäoliselt lahkub kevadel Karlsruhest, Triinu jääb sinna aga kindlasti kauemaks, sest ta abiellus hiljuti sealses ülikoolis õppiva Maroko noormehega.

Ent tulgem tagasi Triinu ja Annemari kontserdi kava juurde. Sellel, et sinna ka üks Beethoveni teos kuulus, oli oma tähendus. Beethoven suri teatavasti kurdina, Triinu ja Annemari kogusid aga oma kontserdiga raha ühe Palamuse vallas elava väikese kuulmispuudega tüdruku toetuseks. Heategevuskontserti aitas korraldada Palamuse Lions-klubi ning vaatamata sellele, et publikut ei olnud just massiliselt, kogunes korjanduskasti ligemale kaks ja pool tuhat krooni.

RIINA MÄGI

blog comments powered by Disqus