10. mail möödub 100 aastat kunagise Vanemuise teatri ooperisolisti Linda Tanni (neiuna Baumann) sünnist. Osa tema lapsepõlvesuvesid möödus Jõgeva lähedal Painkülas ning tema koolitee algas Jõgeva algkoolis. Alljärgnev kirjutis põhineb Linda Tanni käsikirjalistel mälestustel.
Linda Baumann sündis 10. mail 1910 Tartus. Tema isa Jaan Baumann (eestistatud nimega Pajuste) oli pärit Härjanurme valla Pikkjärve mõisa tallimehe perest, lõpetas vene õppekeelega ministeeriumikooli Kaareperes ning töötas Tartus professor Happichi piimalaboratooriumis. Ta omas suurt raamatukogu, mängis hästi kannelt ja laulis meeskooris tenorit. Ka Jaani õde Liisa oli ilusa ja tugeva häälega ning oskas palju laule, mida Linda ja teised lapsed endale meelde jätsid. Linda ema Emilie-Minna oli sündinud Valgamaal Päidla vallas ning temagi armastas koos oma kolme õega laulda.
Peale vanematelt päritud lauluarmastuse sai Linda lapsepõlvest kaasa loodusearmastuse. Karjatüdruku päevil Painkülas meeldis talle taimi ja puid vaadelda, taevas pilvede rändamist jälgida. Unustamatu elamus oli kevadine jääminek Pedja jõel, kui tulvavesi purustas Painküla tammi. Sellest ajast käis Linda Tanni peaaegu igal kevadel jälgimas jääminekut Emajõe ääres, aga nii võimsat kui tookord Pedja jõel enam ei kohanud. Hilisemaid kevadeid iseloomustas Tanni: need astusid oma õigustesse nagu arad külalised, kes ei tea, kas ja kuidas neid vastu võetakse.
Esimese maailmasõja algul 1914. aastal läks isa Jaan Petrogradi loomakliinikusse velskriks. Ta kutsus pere Petrogradi, kuhu jäädi revolutsiooni puhkemiseni. Kes sai, see lahkus siis sellest suurlinnast. Ka Baumannid kolisid Jõgevale, kus isa õel oli oma maja. Ilusa häälega laulumaiast sõtset Liisat pidaski Linda Tanni suureks “süüdlaseks” oma lauljateele suundumisel. Isa Jaan Baumann sai Jõgeval raudteetöölise koha ning Linda alustas kooliteed Jõgeval. Oma järgmistes koolides, Kärkna ja Tõravere Algkoolis ning Elva Kõrgemas Algkoolis näitas Linda end juba tubli näitleja ja lauljana.
Üle kõige huvitas Lindat aga arstiteadus, mille kohta ta omal käel raamatuid luges ja konspekteeris. Ta koostas isegi märkmevihikuid haiguste kohta. Paraku käis gümnaasiumi õppemaks tema vanematele üle jõu. Seetõttu tuli valida Tartu Õpetajate Seminar, kus õpperaamatud anti kooli poolt ning parematele õpilastele maksti isegi stipendiumi. Et Linda vaatamata karmile konkursile (140 soovijast võeti vastu 38) ikkagi seminari pääses, selles oli suur roll ka tema muusikalistel võimetel. Neid peeti tollal õpetaja puhul väga tähtsateks, sest tal tuli maakohas olla rahva vaimseks juhiks: juhendada laulukoore, orkestreid ja näiteringe ning edendada seltsitegevust.
Linda Baumannil õnnestus tänu heale õppeedukusele saada pidevalt topeltstipendiumi. Lõunasöökide raha kulutas ta terve õppeaasta jooksul klaveritundide eest tasumiseks. Seminaris õppides esines Linda Baumann laulusolisti ja deklamaatorina ning mängis näidendites, seda ka Vanemuise laval. Pedagoogid märkasid tema suurt huvi muusika vastu ning võimaldasid tal aeg-ajalt käia tasuta Vanemuise kontsertidel. Tartu Õpetajate Seminaris õppis Linda Baumann kuus aastat ja lõpetas selle 1931. aasta kevadel.
Pärast seminari lõpetamist algas pikk ja visa kohaotsimine: igale vabale õpetajakohale kandideeris tollal 10-15 inimest. Valituks osutusid pahatihti need, kelle sugulased olid enne valimisi käinud volikogumeeste ja vallaisade juures “pudeliga teed sillutamas”. Seetõttu jäigi Linda Baumann esimesel aastal kohast ilma ja töötas ühe aasta jõukate juuksuritest vanemate kolmandasse klassi istuma jäänud raskesti kasvatatava poja Verneri koduõpetajana. Töö oli raske, kuid see-eest kandis head vilja: poiss suutis sooritada sisseastumiseksamid Tartu eliit-poistekooli, Hugo Treffneri Gümnaasiumi viiendasse klassi. Koduõpetaja ameti kõrvalt asus Linda Baumann 1932. aasta jaanuaris õppima Tartu Kõrgemas Muusikakoolis Leenart Neumanni lauluklassis. Kevadel sooritas neiu kahe aasta eksamid maksimaalsetele hinnetele.
1932. aasta suvel kandsid lõpuks vilja ka õpetajakoha otsingud: Kastre-Võnnu valla Peravalla algkool vajas muusikaliste võimetega õpetajat ning 27 kandidaadist valiti välja Linda Baumann. Soode keskele kolimine oli omaette elamus: kõigepealt tuli sõita laevaga mööda Emajõge Kikksaarde, sealt edasi läbi soode kooliteenija hobusega. Pärast Kastret ei jäänud teele enam ühtegi elamut. Ahja jõe ääres oli kõikjal vaid soo.
Peravalla kuueklassilises koolis oli 50 last ja kaks õpetajat. Korraga tuli õpetajal tegelda kolme klassiga. Lisaks laste õpetamisele asutas Linda Baumann Peravallas laulukoori, mille proovidele tuldi kevadel suurvee ajal paatidega, sügisel ratsahobustel ja talvel suuskadel. Ükskõik kuhu elu Lindat edaspidi ka viis, ikka läks tema ümber varsti lahti elav muusikaline ja näitekunsti alane tegevus. Juhendajana ei tulnud talle mõttessegi selle töö eest tasu nõuda.
Nii möödusid kolm aastat seal Peravalla „pärapõrgus” imekiiresti ning neist jäid kaunid mälestused – muu hulgas ka sellepärast, et Peravallast leidis Linda endale 1933. aastal abikaasa: kohaliku noore talumehe Teet Tanni.
1935. aastal määrati Linda Tanni Otepää valla Päidla algkooli juhatajaks. Seal tuli tal alustada justkui jumalal maailma loomisest, sest kool oli üsna käest lastud. Kapitaalremondi käigus jäid endisest koolimajast puutumata vaid välisseinad, aknad ja uksed ning ehitati saalile välja lava.
Koolis polnud ei õppevahendeid ega elektrit. Tunniplaan tuli korraldada nõnda, et kirjutamist ja lugemist nõudvate ainete tunnid toimuksid keskpäeva paiku, mil rohkem valgust. Et koolis rohkem õpetajaid polnud, siis tuli Linda Tannil üksinda üheaegselt õpetada viit klassi. Üks endine Päidla koolipoiss kinnitas hiljem, et õpetaja Tanni pani ta saksa keele oskusele niivõrd tugeva aluse, et ta olnud selles aines kogu keskkooliaja esimeste hulgas.
Päidlasse tulles asutas Linda Tanni kohe segakoori ning näitemänguringi ning oli kõikide pidude hing, astudes neil üles ka soololauludega. Laulmissoov temas aastatega üha kinnistus. Päidlas elades hakkas 29-aastane Linda Tanni Tartus eratunde võtma. Tunnis käia sai ta vaid üle paari nädala laupäeviti. Sügisel vihma ja pori, talvel tuisu ja pakasega tuli tal minna hobusega, suuskadel või jalgsi
Linda Tanni laulis kuni kuus tundi päevas ja nii kolm aastat järjest. See andis erakordse karastuse, mille tõttu Linda Tanni oli alati võimeline laulma, tema pärast ei jäänud hiljem ära ükski Vanemuise etendus. Kuna Linda Tanni õpetaja oli rahvuselt soomlanna, arendas ta tema maitset karge Põhjamaa muusika suunas ning aitas tal vältida Lääne maguslääge kerge muusika võrku sattumist. Terve 1940. aasta kevadtalve oli lauluhuvilisel koolijuhatajal nii palju tööd, et ta ei saanud kordagi Tartusse tundi sõita. Kuid ega Tanni jonni ei jätnud. Kodus õppis ta selle ajaga iseseisvalt ära seitse suurt ooperiaariat, kaasa arvatud duett Mozarti ooperist “Don Juan” itaalia keeles. 15. detsembril 1940 toimunud kontserdil Tartus tunnistas arvustus parimaks Linda Tanni, tõstes esile tema häälekooli, teksti andmise selgust ja kaasaelamist.
(Järgneb)
iii
MADIS MÄEMETS
