 |
Maksimaalne võimalik toetussumma ehk 938 796 krooni määrati kahele taotlejale — Kamari Haridusseltsile ja Vaimastvere Külaarendamise Seltsile. Esimene jätkab selle raha eest seltsimaja rekonstrueerimist, teine alustab spordiväljaku ehitamist. |
“Kamari seltsimaja rekonstrueerimise esimese etapi jaoks saime ülemöödunud aastal raha samast allikast. Nüüd saame maja enam-vähem lõpuni korda teha,” ütles Kamari Haridusseltsi eestseisja Kalli Kadastik. “Saame juurde kolm ruumi, millest ühesse kolime praegu lähedal asuvas korterelamus tegutseva käsitöötoa, teisest aga teeme arhiiviruumi, kus saame hoida oma dokumente, kroonikaid, auhindu, kingitusi ja muud vara. Tehakse ka elektritöid ning paigaldatakse tuletõrje- ja valvesignalisatsioon.”
Peaettevõtja OÜ Lepe Ehitus on töid seltsimajas juba alustanud ning sügiseks peaks maja, mida peale rentnikust külaseltsi kasutab tihti ka hoone omanik ehk Põltsamaa vald, saama tervenisti korda.
Vaimastvere spordiväljaku ehitamine on Vaimastvere Külaarendamise Seltsi juhatuse esimehe ja üksiti kohaliku kooli direktori Väino Lingi sõnul jagatud kolme etappi. Tänavuse summa eest saab vaid pinnase koorida, drenaaži paigaldada ja väljaku killustikuga katta. Järgmisel aastal tahetakse rajada ettevalmistatud platsile normaalmõõtmetes murukattega jalgpalliväljak, ületuleval aastal jooksusirge ning heite- ja tõukepaigad.
“Spordiväljaku puhul on see tegelikult heagi, et töid mitmes etapis tuleb teha: väljakualune pinnas tahab ju vahepeal vajuda,” ütles Väino Ling.
Vaimastvereski on tööd tegelikult juba alanud ning neid teostab AS AP Ehitus Tartust.
Väljas spordi tegemise võimalused on Vaimastveres praegu üsna nigelad. Oma spordipäevi on kool pidamas käinud näiteks Paduveres, maakonna paremate hulka kuuluvate Vaimastvere jalgpallipoiste koduväljakuks on olude sunnil olnud aga Jõgeva aleviku staadion.
“Spordiväljakut ei hakka kasutama ainult kool, vaid ka meie küla ja ümberkaudsete külade rahvas,” ütles Väino Ling.
Pajusisse ujumiskoht
Suuruselt kolmanda, 795 000-kroonise summa sai Pajusi Küla Selts küla ujumiskoha rajamise esimese etapi töödeks. Seltsi juhatuse esimehe Arvi Kuuse sõnul rajatakse ujumiskoht vana veskitiigi äärde ning esimese etapi käigus lastakse tiik mudast puhastada ning rajatakse uus pumpla ja pais.
“Kui vanasti täitus jõega ühendatud tiik loomulikul viisil, siis nüüd peame tiiki vee pumpama, sest jõgi on jäänud liiga madalaks,” ütles Arvi Kuusk. „Tiigi ühe kalda tahame teha laugema, kust ka lastel hea vette minna, ja katta liivaga. Teise, järsema kalda äärde tuleb hüppepukk. Paigaldame ka riietuskabiinid ja WC ning rajame jõe ja ujumiskoha vahele lõkkeplatsi, mida saavad kasutada näiteks kanuumatkajad.”
Pajusilastest õige pisut vähem raha — 753 592 krooni — sai Vaiatu Küla Selts, kes jätkab mullu kultuuriministeeriumi kaudu saadud rahaga alustatud Vaiatu rahvamaja renoveerimist. Ehitaja on, nagu esimesel etapilgi, AS Duko Ehitus ja tööd juba käivad.
“Kui mullu said korda suur ja väike saal, fuajee ja tualetid, siis nüüd ehitatakse välja kaminaruum ja köögitarvete hoiuruum ning muretsetakse mitmesse ruumi uus sisustus,” ütles Vaiatu Küla Seltsi eestvedaja Tiina Leeben. “Torma vald andis möödunud sügisel Vaiatu rahvamaja meie seltsi hallata ning me jätkame hoone kordategemiseks raha taotlemist. Vallavalitsuse tellitud projekti järgi tuleb rahvamaja keldrikorrusele saun, osa hoonest ehitatakse aga ümber kahekorruseliseks ning teisele korrusele tulevad külalistetoad umbes 40 inimesele: Torma vallas ju praegu majutusvõimalust polegi.”
Jõgeva vallale kuuluva ning Sihtasutuse Kuremaa Turismi- ja Arenduskeskus hallata oleva Kuremaa lossi renoveerimiseks on tulnud eri aegadel eri teid pidi suuremaid ja väiksemaid summasid. Kultuuriselts Jensel, kes lossi ruume pikaajalise lepingu alusel üsna intensiivselt kasutab, saab nüüd 691 691 krooni, mille abil lastakse parima pakkumise teinud ASil Cobra Grupp korda teha mitme esimese korruse ruumi põrandad.
“Siis on vähemasti lossi esimene korrus päris korras,” ütles Jenseli eestvedaja Vello Pütsep.
Aruandlus keeruline
Ettevõtjaid oli Jõgevamaa toetusesaajate hulgas kaks. Üks neist, OÜ Lõuna Ehitus kavatseb PRIA kaudu saadava 644 150 krooni eest rajada Kaiavere järve äärde 22 meetri kõrguse puidust vaatlusplatvormi, mille kasutajatena nähakse nii linnu- kui ka fotohuvilisi.
“Kaiaveres on tihtilugu käinud kodu- ja välismaiseid fotohuvilisi, kes on uurinud, kas järvel toimuvat kusagilt pildistada ka saaks,” ütles Lõuna Ehituse juhataja ja omanik Jaago Roosmann. “Nüüd tahame huvilistele selle võimaluse anda.”
Lõuna Ehituse kontor on küll Tartumaal Ülenurmes, aga mitmed tegevused seovad firmat ka Jõgevamaaga. Näiteks kuulub suur osa kunagisest Kaiavere vutifarmist praegu just Lõuna Ehitusele ning firma plaanib sinna rajada laste mängumaa.
Kuuest küsitletust neli kinnitasid, et kohalik omavalitsus toetab külade uuendamise ja arendamise toetuse abil käivitatud projekti omaosaluseks vajaliku summaga ning paremal juhul ka laenuintressi kinnimaksmisega. Kõnealused toetused makstakse nimelt välja alles siis, kui töö tehtud, mis tähendab, et ellu tuleb projekt viia enamasti laenurahaga, mida saab, tõsi küll, Maaelu Edendamise Sihtasutuse kaudu soodustingimustel. Ka nõutav omaosaluse protsent on kõnealustes projektides üsna väike: mittetulundusühingute puhul vaid kümme protsenti. Vallavalitsuse rahalise toetuseta peavad oma projektiga hakkama saama vaid Pajusi Küla Selts ja Lõuna Ehitus.
Üle mõistuse keeruliseks ei pidanud PRIA kaudu toetuse taotlemist ükski küsitletu. Küll aga on Vaiatu Küla Seltsi eestvedaja Tiina Leebeni arvates üsna vaevarikas hilisem aruandlus. Ent see kadalipp tuleb läbi käia, kui raha tahetakse.
“Iseasi, kellele me seda kõike teeme: maal jääb inimesi ju üha vähemaks,” tõi Arvi Kuusk sisse ka pessimistlikuma noodi.
Lisaks kuuele mainitule saavad tänavu Jõgevamaal külade uuendamise ja arendamise toetust EELK Kodavere Mihkli kogudus (kiriku elektripaigaldise ümberehituseks), EELK Maarja-Magdaleena kogudus (pastoraadi vahelagede rekonstrueerimiseks ja kirikupargi puhkeala parendamiseks), Halliku Hariduse Selts (seltsimaja sisustamiseks ja rahvariiete ostmiseks), Halliku Maanaiste Selts (seltsimaja katuse renoveerimiseks), Maarja-Magdaleena Maarahva Selts (puhkekoha parendamiseks), Jõevalla Külade Selts (Nõva seltsimaja jaoks), MTÜ Sokuturi (Palamuse mänguväljaku ehitamiseks), Pala spordiklubi (võimla ja mänguväljaku täiustamiseks) ja OÜ Äksi Puhkemaja (spordiväljakute ehitamiseks).
Kogu riigis leiab tänavu Eesti maaelu arengukava 2007-2013 alusel Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ja Eesti riigi poolt rahastamist 270 külade uuendamise ja arendamise projekti.
RIINA MÄGI
