Tuntud ütlus, et viinas peitub tõde, tähendab lahtiseletatult seda, et suuremas koguses viina pruukinud inimene paljastab oma tegeliku iseloomu. Möödunud neljapäeval Vanaveski Külaakadeemias toimunud loengul selgus, et kange alkohol aitab nähtavaks teha isegi inimese
Jõgeva aleviku kultuuriseltsi Vanaveski poolt hiljuti käivitatud Külaakadeemia teine loeng puudutas viimasel ajal suhteliselt “kuuma” teemat — geene. Lektoriks oli Eesti Geenivaramu endine laborijuhataja ja praegune biotehnoloogiafirma Icosagen kvaliteedijuht Dagni Krinka, kes püüdis geenidest rääkida nii, nagu oleks kuulajaks tema vanaema.
Tegelikult tulevat Dagni Krinka sõnul ka tudengitele (ta on neidki õpetanud) tavaliselt geenidesse puutuvat n-ö nullist seletama hakata, sest gümnaasiumi bioloogiatundides ei kipu õpilastele need asjad kuigi hästi meelde jääma.
“Kui küsida, kus asuvad geenid, siis vastavad tudengid tihti, et suguorganites. Kusjuures ma pole seda küsimust kunagi esitanud juuratudengitele, vaid ikka neile, kes bioloogiat õppima tulevad,” ütles Dagni Krinka.
Tegelikult paiknevad geenid inimkeha igas rakus. Inimese
“Kui minu teadvusse jõudis, et see toimub kogu aeg ja igas minu keha rakus, tundus mulle, et peaks mõnda aega paigal istuma, et mitte neid tähtsaid toiminguid segada,” ütles Dagni Krinka muiates.
Tema sõnul teavad teadlased ainult väikese osa geenide kohta öelda, mida need määravad, ent nende tähenduse lahtimõtestamine käib üsna suure hooga. Lisaks “asjalikule infole” leidub
“Samas pole loodusel kombeks mõttetuid asju teha, nii et võib-olla on ka neil “reklaamipausidel” oma tähendus,“ ütles ta.
Vastusteta küsimusi on tema sõnul geeniteaduses veel palju. Algul ei osatud seletada sedagi, kuidas saavad ühe viljastatud munaraku pooldumise tulemusena tekkida väga erineva välimuse ja funktsiooniga aju-, vere-, närvi-, lihas- jm rakud (inimkehas esineb umbes 200 tüüpi rakke!). Nüüdseks on välja uuritud, et ehkki kõikidele rakkudele kanduvad edasi kõik geenid, ei ole üheski rakus kõik geenid samaaegselt aktiivsed, vaid eri rakkudes on kasutusel eri geenikomplektid.
Hiired ja inimesed
Kui üldiselt on igaüks meist harjunud end unikaalseks isiksuseks pidama, siis Dagni Krinka sõnul on inimesed rassist ja rahvusest sõltumata geneetilises mõttes 99,9 protsendi ulatuses sarnased. Veelgi hullem, ka inimene ja hiir on geneetilises mõttes väga sarnased — suisa 97,5 protsendi ulatuses. Ent nagu üks Külaakadeemia geeniloengul viibinutest, Raine Lindepuu oma blogis tabavalt märkis, ei tasu siiski paanitseda, sest tõenäosus, et inimene pisikese geenimutatsiooni tulemusena hiirena sünnib, on siiski olematu, sest geenimaailmas on protsentidel teine tähendus kui näiteks toidukaupade allahindlusel. Ka ajal on Dagni Krinka sõnul geenimaailmas teine tähendus kui igapäevaelus. Geneetilises mõttes ei ole inimene näiteks jääajast saati kuigivõrd muutunud.
Üks põhjus, miks geenid inimesi huvitavad, on tervis. Kui praegu ei saa pärilikke haigusi ravida, vaid ainult leevendada, siis meditsiini tulevikuharu — geeniteraapia — avab ka neid haigusi põdevate inimeste jaoks hoopis lootusrikkamad perspektiivid. Dagni Krinka sõnul on geeniteraapia ehk inimese ravimiseks tema geenitasandile tungimine (haige geen asendatakse tervega) praegu veel lapsekingades, ent teda rõõmustaks seegi, kui tema lapselastel sellest juba abi oleks.
Inimelu endiselt imeline
Külaakadeemia rahvarohkel geeniloengul pendeldasid jutud üsna laia teemaderingi vahel: silmavärvi muutumisest kuni Viagra leiutamislooni ning lammas Dolly kurvast saatusest kuni hinge, vaimu ja jumalani. Kõige vahvam kogu selle asja juures oli allakirjutanu jaoks aga see, et Dagni Krinka polnud geeniteadusse süvenemise tagajärjel sugugi kaotanud võimet vaimustuda looduse kõikvõimsusest ja inimelu imelisusest. Ning kui kuulatajatele kogu räägitu ka ajusse ei jõudnud ega kõrvade vahele talletunud, siis tähelepanelikumaks muutusime me geeniteema suhtes kindlasti kõik. Allakirjutanugi kikitas möödunud pühapäeva õhtul ühe geenivaldkonda kuuluva teleuudise peale tunduvalt innukamalt kõrvu, kui ta seda muidu oleks teinud.
“Loomulikult saab inimene oma elu ka nii ära elada, et ta geenidest mitte midagi ei tea,” kinnitas Dagni Krinka. “Ja loomulikult ei maksa geenidest endale mingit kolli meisterdada ega mõelda, et meist endist meie elus enam midagi ei sõltugi.”
Loengu lõpetuseks anti kahele publiku hulgas viibijale võimalus omaenda DNAd näha. Kumbki neist pidi vett tükk aega suus loksutama ja selle siis klaasi sülitama. Loputusveele lisas Dagni Krinka detergenti ehk antud juhul tavalist nõudepesuvahendit, mis suust veega kaasa tulnud inimrakkude ja nende tuumade membraanid umbes veerand tunni jooksul “ära sõi”. Seejärel lisas Krinka veele kanget etüülpiiritust. Kui ta segu pisut loksutas, hakkaski silm selles varsti seletama väikest kämpu. See oligi
Külaakadeemia asutamise idee autor Reine Koppel tunnistas, et tutvus Dagni Krinkaga Facebook’i vahendusel.
“Leidsin ühe artikli juurest tema huvitava kommentaari, võtsin temaga kontakti ja kui hiljuti Tartusse teadlaste öö üritusi kaema läksin, saime ka näost näkku kokku. Siis kutsusingi teda meie Külaakadeemiasse esinema,” ütles Reine.
Tema sõnul on sordiaretajad küll geneetika põhialustega tuttavad, ent selle uuemaid saavutusi alles hakatakse nende töös kasutama.
“Meil on koostöö Tallinna Tehnikaülikooli geenitehnoloogia instituudiga ja seal on praeguseks hetkeks tehtud paljude Eestis kasvatatavate nisusortide genotüpiseerimine,” tõi ta näite.
Külaakadeemia järgmine loeng on juba ülehomme kell 18. Siis räägib Maavalla Koja vanem Ahto Kaasik Jõgeva Sordiaretuse Instituudi saalis eestlaste kui loodust tundva ja austava põlisrahva tavadest ja tõekspidamistest, pühapaikade väest ja hingedeajast.
i
RIINA MÄGI
