Toitumisteooriaid ringleb maailmas lõputult ning enamik neist lubab lahendada kõik tervise ja ülekaalulisusega seotud probleemid. Ka “vaenlasi” otsitakse ja leitakse toiduvaldkonnas lõputult: kord on selleks sool, kord kolesterool, kord e-ained, kord transrasvad. Tallinna Tehnikaülikooli Toiduainete Instituudi direktor Raivo Vokk aga kinnitab: pole olemas halba toitu, on vaid halb toitumine.
Ülemöödunud neljapäeval Jõgeva aleviku kultuuriseltsi Vanaveski käivitatud Külaakadeemias enneolematult suure publiku ees (sordiaretusinstituudi saalis olevale 55 toolile tuli kümmekond veel lisaks tuua) loengut pidanud Raivo Vokk osutus tõeliseks müüdimurdjaks. Ning vaimukaks ja mõnusaks vestlejaks peale selle. Aga mis seal imestada: mees on pärit Muhust, kus liigtõsiseid inimesi naljalt ei kohta.
Raivo Voki sõnul sööme me oma esivanematega võrreldes koguseliselt tunduvalt vähem, aga see, mida me sööme, on samas kontsentreeritum, kiudainevaesem ja töödeldum ning sisaldab palju rohkem loomseid produkte.
Selle üle, millest tõukuvad meie toitumistavad, me iga päev ei mõtle.
“Toitumistavade kujunemisel mängib suurt rolli asjaolu, et 90 protsenti toitlustuses töötavatest ja 75 protsenti toidutööstuses töötavatest inimestest on naised ning et perede toiduga varustajad ja koduse toidu valmistajadki on üldjuhul naised,” ütles Raivo Vokk. “Teisalt tuleb möönda, et naised söövad enamasti mitte seda, mida nad ise tahavad, vaid seda, mida eelistavad lapsed ja mis mehele meeltmööda on.”
Lisaks pereliikmete eelistustele mõjutavad toiduvalikut reklaam, toiduainete kättesaadavus, toiteväärtus, majanduslikud kaalutlused, emotsioonid, harjumused, sotsiaalne surve ja kehakaal.
Õpivad kiirustades sööma
“Masuaeg mulle selles mõttes meeldis, et rahval kadus komme toidukaupade eest üle maksta,” ütles Raivo Vokk. “Hakati valima ka naturaalsemaid toiduaineid ning vähem tarbima valmistoite. Mis aga emotsioonide mõjusse puutub, siis igaüks meist on kindlasti kogenud, kui kahjulik on minna poodi näljasena. Kui aga lähete söögilauda pahasena, siis toitained ei imendu, sest adrenaliini suur kontsentratsioon pärsib seda peensooles toimuvat protsessi. Siit moraal: söögilaud pole koht, kus näiteks lastele epistlit lugeda!”
Üks Raivo Voki poolt antud soovitusi oli, et nii poeskäiguks kui ka söömiseks tuleb aega võtta. Poes võiks mõned lisaminutit kulutada sellele, et tuntud toodete kõrvalt uusi avastada, süües aga selleks, et toidust mõnu tunda ja see korralikult läbi närida. Voki meelest on patuasi see, et lastele, kes veedavad 175 päeva aastas kooliseinte vahel (ja nii kaksteist aastat järjest!), lõunasöögiks ainult 15-20 minutit aega antakse. Kiirustades söömise komme võib sealt eluks ajaks külge jääda.
“Aga maos meil ju hambaid pole!” ütles Raivo Vokk.
Tema sõnul ei tasu ühtegi toitumissoovitust pimesi järgida, vaid asetada asjad õigesse konteksti. Näiteid selle kohta, kuidas parimat tahtes “ämbrisse” võib astuda, tõi ta ridamisi. Näiteks väldivad paljud margariini, sest teavad neis olevat kurikuulsaid transrasvu.
“Tegelikult on transrasvu ka võis. Vähem küll kui margariinis, ent kui margariini saab määrida leivale õhukese kihina, siis külmkapist võetud võid tuleb sinna laduda paksude viiludena. Lõpptulemus on see, et me sööme transrasvu sisse rohkem, ehkki tahtsime neid püüdlikult vältida,” ütles esineja.
Tema meelest pole arukas ka mõnede terviseametnike nõue, et lasteasutuste menüüst visataks välja kilud.
“Kilu on küll soolane, aga samas sisaldab see päris palju rasvu, millest enam kui pool on polüküllastamata rasvhapped. Neid vajame me aga iga päev. Soolakogus, mille kiludest saame, pole nii suur, et selle pärast tasuks loobuda kasulikest rasvhapetest. Ja pealegi võib valida kiluvõileiva jaoks siis väiksema soolasisaldusega leiva.”
Mõttelaad on paigast ära
Välismaalt sisse toodud puuviljade kohta on meil aeg-ajalt suisa tondijutte ringi liikunud: ikka selliseid, et Poola õunte koored on kaetud paksu mürgi- ja vahakihiga ning et riivitud sidrunikoor ja apelsinikoorest keedetud sukaad viivad hommepäev hauda. Raivo Voki sõnul ei maksaks paaniliselt karta ei Poola õunu ega sidruneid-apelsine. Korralikult pesta tasuks muidugi mõlemaid.
“Ka mujal maailmas kontrollitakse toidutoodangu ohutust ja suisa mürgist kraami meile ikka sisse ei tooda,” ütles Raivo Vokk.
Ehkki tema sõnul on toidusedeli muutmine tervise parandamise või kaalu langetamise eesmärgil põhjendatud, ei maksaks oma tavalistest toitumisharjumustest ka liiga kaugele kalduda, veel vähem sundida kardinaalselt menüüd muutma kogu perekonda. Sellest tuleb halba rohkem kui head. Mida aga kindlasti ei tasu uskuda, on see, et nn rasva põletavad preparaadid suudavad ära likvideerida rasvkoe, mis juba tuharatele ladestunud (need suudavad ära rebida rasva ainult selle toidu seest, mida parasjagu sööte!) ning et kaalu on võimalik langetada ainult toitumist reguleerides.
“Kaalu on võimalik langetada ainult siis, kui hakkate ka rohkem liikuma,” kinnitas Raivo Vokk.
Tema sõnul muretsevad tänapäeva inimesed oma toitumise pärast liialt palju. Küsimusele, kas me ei võiks siis igasugused põhimõtted üle parda heita ning süüa just seda, mida tahame ja nii palju kui tahame, vastas Raivo Vokk, et nii me paraku enam talitada ei või, sest meie mõttelaad on juba paigast ära.
“Porgandeid, kapsaid, kaalikaid ja muud, mida oma aiast saame, võime küll enam-vähem nii palju süüa kui tahame,” ütles ta. “Ning serveerida annab neid mitmel viisil: köögiviljaraguuna, ühepajatoiduna ja kuidas iganes.”
Oma peres on Raivo Vokk üks põhilisi toidutegijaid, sest talle lihtsalt meeldib see töö. Ja elu jooksul on tal välja kujunenud kreedo: me sööme selleks, et elada; kui me aga juba elame, siis võiksime sööki täiega nautida.
Külaakadeemia järgmine loeng on märtsi lõpus. Siis on külla oodata geoloog Ivar Puurat Tartu Ülikoolist, kes räägib sellest, miks vulkaanid purskavad ja maa väriseb.
i
RIINA MÄGI
