Eva Piilberg, juuksur Jõgevalt:
“Kes on ikka kõvasti ülekaalulised ja kellel jagub tahtejõudu oma kilodest lahti saada, siis on see ainult hea. Mulle kuluks ka mõne kilo mahavõtmine ära, kuid pole nii palju püsivust ja tahtejõudu. Olen rahul sellega, mis looduse poolt antud, ega põlga ühtegi sööki. Mulgikapsas soolapekiga läheb alati, mitte ainult pühade ajal. Ennem käisin kaalu peal õige tihti, kuid nüüd pole enam huvitav ? minu kaal on jäänud ikka samaks. Eks ilu nõuab ohvreid ja mõned pingutavad selle nimel end piitspeenikeseks. Tunnen üht väga kõhnaks jäänud tudengineiut, mina arvan, et ta põeb juba näljutamishaigust.”
Kaljo Põldkivi, Piiri talu peremees Vaimastverest:
“Ega see jälgimine ole halb asi, seda eriti paksudel. Mõnel tuleb liigne kehakaal haigusest, mõnel aga mugavusest ja laiskusest. Mina oma kaalu ei jälgi, tunnen end pidevalt samas kaalukategoorias olevat. Talus on nii palju füüsilist tööd, et ei jõuagi paksuks minna. Ainult taimetoiduga siin ära ei ela, liha peab ka suhu saama. Ega ma söömisega end üle pinguta ja ei hakka ka jõulude ajal rasvast põlgama. Vats tunneb ju ise, mis liiast. Kui pärast pidulauda saadki kilokese juurde, läheb see tööga tagasi. Aga siis, kui suitsetamise maha jätsin, võtsin küll kaalus juurde. Sellal tuli mul tohutu söögiisu, nii et pidin iga tunni takka midagi suhu pistma.”
Hilja Simson, Kiigemetsa kooli õpetaja:
“Positiivselt, umbes kümme aastat tagasi olin ka ise kaalujälgija. Ülikoolikaaslane Kaire Bubnis meelitas mind oma gruppi, käisin seal veidi üle poole aasta, rohkemaks polnud aega ega vajadustki. Võtsin kaalust maha 27 kilo ja sellest oli mulle küllalt ? ega ma enam plika ole, kes tahab modellide mõõtudeni jõuda. Saleduskuuri ajal tuli söömist küll veidi piirata ja magusast loobuda, kuid süüa võis kõiki toite. Juhendaja abiga ja teiste utsitusel läks mul kaalust maha võtmine väga lihtsalt. Kohe alguses kaotasin peaaegu viis liigset kilo. Ennast näljutada pole vaja, kõike tuleb ikka mõistlikkuse piires teha.”
Tiina Mihhailov, Siimusti raamatukogu juhataja:
“Kaalujälgijatesse suhtun soosivalt ja hindan väga neid, kes on leidnud enese muutmise ja tundmaõppimise tee. Samas on see mitte üksnes toitumisharjumuste, vaid elustiili muutmine ja enda proovilepanek. Hea enesetunne ja korras tervis ongi elu alus. Arvan, et oma kehakaaluga pole paljud rahul, kuid vähe on neid, kes suudavad end muuta. Olen olnud ka ise kaalujälgija, kuid kahjuks ei suutnud ma oma elustiili jäävalt ja lõplikult muuta. Kilode vähenemisega kaasneb enesehinnangu kasv ja elukvaliteedi tõus, kuid söömine on ka ainus töö, mis toidab. Samas imetlen tahtejõulisi kaalujälgijaid, sest tean, et mina nii ei suuda. Siiski arvan, et praegu iluideaaliks olev piitspeenike kondibukett ei toitu mitmekülgselt ja tervislikult.”
Rivo Saksniit, kopajuht Siimustist:
“Mõni tahab saada peenemaks, mõni paksemaks ? see on inimese vaba valik ja eks ta ise teab, kas kaalu on vaja jälgida. Igasuguseid inimesi peab olema, minul pole eelistusi, kas ta on paks või peenike ? kõik naised on ilusad. Kaalujälgimine pole minu jaoks mingi probleem, võin süüa mida ja kui palju tahan. Olgu tavaline söömakord või pühadetoit, ega rohkem ikka söö ega joo, kui kõhtu mahub. Organism annab märku, kui söömisega on midagi valesti. Teen maatööd ja katsun võimalikult palju liikuda, et ennast vormis hoida. Karlsson oli vist see, kes ütles, et on mees parimates aastates, väljanägemises ja konditsioonis.”
Katrin Lizunova, rahvatantsija Sadalast:
“Mina kaalujälgimise nippe ja toitude kaloreid ei uuri. Kodus on meil kaal olemas ja vahel, kui tuju tuleb, astun peale. Kui olengi kilo või kaks juurde võtnud, siis selle üle ma muret ei tunne – küllap teine kord on jälle vähem. Küllap olengi looduse poolt selliseks, parasjagu saledaks loodud. Eks seegi aitab mind vormis hoida, et töö juures tuleb mul palju liikuda, lisaks teen rahvatantsu ja käin ujumas. Näljutama ma ennast küll ei hakka. Pereisa püüab meil küll kaalu jälgida: hoiab söömisega tagasi ja tavaliselt loobub magustoidust, liigub varasemast rohkem jala, käib tihti kalaretkedel ja eelistab kalatoite.”
ARDI KIVIMETS
