Alustagem sellest, et pean Natura alade toetamist, nagu ka keskkonnameetmeid laiemalt, väga oluliseks. Väited, justkui sooviks põllumajandusministeerium metsaomanikelt toetusraha ära võtta, ei vasta tõele – ettepanek on muuta toetuste rahastamise süsteemi ning tuua seeläbi keskkonnatoetusteks vahendeid juurde
<span style=”FONT-FAMILY: Arial; FONT-SIZE: 10pt; mso-ansi-language: ET” lang=”ET”>Aitab müütidest, mida möödunud nädalal ajakirjanduse vahendusel toideti. Vaatame otsa tegelikkusele: meie ettepanek on lisada uue perioodi maaelu arengukava meetmetesse aktiivsed keskkonnakaitselised meetmed, mis vähendaksid põllumajanduse võimalikku negatiivset mõju keskkonnale, samuti maa ja vee kaitsemeetmed ning keskkonnasäästlike ehitiste ja tehnoloogiate toetused. Natura toetusi võiks edaspidi rahastada riigieelarvelistest vahenditest. Nii tagaksime nendele toetustele stabiilse finantseerimise ega seaks neid otsesesse sõltuvusse EL vahendite olemasolust.
Tänane maaelu arengukava lõpeb koos 2013. aastaga, mis tähendab, et ka Natura toetuste rahastamine maaelu arengukava vahenditest on tagatud järgmise aasta lõpuni. Töö uue arengukava väljatöötamisega aastateks 2014-2020 aga käib ning seega aruteludeks, millistest vahenditest Natura toetusi rahastada, on praegu ainuõige aeg.
Keskkonnaaspektid ja tervis
i
Maaelu arengukava rahastatakse Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist. Nagu viitab ka fondi nimetus, on see mõeldud eelkõige põllumajandusega seotud maaeluarengu küsimuste lahendamiseks. See tähendab, et maaelu arengukava vahendid on ennekõike ette nähtud aktiivseks tegevuseks, et maaelu arendada. Sinna hulka kuuluvad investeeringud uute loomalautade ehitamiseks, olemasolevate põllumajandushoonete renoveerimiseks, tehnika soetamiseks, toidutööstuse või ka külade ja sealse infrastruktuuri arendamiseks.
Et vahendid on piiratud ning täna pole veel teada, millisel hulgal on neid võimalik maaelu arendamiseks kasutada, tuleb teha valikuid. Teada on, et keskkonda tuleb suunata 25 protsenti vahenditest ning siin oleme prioriteediks seadnud põllumajandusega seotud keskkonnaaspektid, nagu seda on mõju veele, mullale ja liikide säilimisele. Need on väga otseselt meie loodust, taimede tervist ja läbi selle ka toiduohutust ja inimeste tervist mõjutavad tegurid. Jätkame ka metsa aktiivse majandamisega seotud tegevuste toetamist ja metsamaade paranduse toetamist.
Keskkonnapoliitika rahastamine toimugu õigetest vahenditest
i
Natura 2000 on oluline osa keskkonnapoliitikast kogu Euroopa Liidus ning seda tuleb ka asjakohastest vahenditest rahastada. Juba käesoleva aasta veebruaris tegin keskkonnaministrile ettepaneku tõsta Natura metsamaatoetusi keskkonnaministeeriumi vahenditest, nagu seda teeb enamik EL riike.
On tähelepanuväärne, et väike Eesti on läbi maaelu arengukava Euroopas Natura suurim toetaja. Kui näiteks Natura metsatoetuste kogueelarve oli perioodiks 2007-2013 Euroopa Liidus 151,3 miljonit eurot, siis Eesti osa sellest oli 31,4 miljonit eurot ehk tervelt viiendik. Võrdluseks: Tšehhis on sel perioodil Natura metsatoetuste eelarve kokku 12,2 miljonit eurot, Austrias 4,34 miljonit. Natura metsatoetuste eelarvele Eestis küünib ligilähedale vaid riik, mille pindala ületab meid kordades. See on Saksamaa, kellel on see näitaja 26,7 miljonit eurot.
Natura alade toetus on kompensatsioon keskkonnapiirangute eest, mis on enamikes EL riikides keskkonnapoliitika, mitte ühise põlumajanduspoliitika maaelu arengukava osa. EL 88 maaelu programmist rakendatakse Natura toetusi vaid 15 programmis.
Kui Natura toetusi rahastada oma õigest allikast ehk läbi keskkonnapoliitika, viime maapiirkondadesse tervikuna rohkem vahendeid, sealhulgas ka investeeringuteks, mis omakorda vähendavad toidutootmisega kaasnevaid keskkonnamõjusid ning annavad Eesti arengule tugevama tõuke.
Sotsiaalpartnerid toetavad Natura rahastamise ümberkorraldamist
i
Pakun välja veel ühe võimaliku lahenduse, kuidas Natura toetuste maksmist jätkata. Eestis on Riigimetsa Majandamise Keskus, mille väljavõetav kasum läheb riigieelarvesse. Mis oleks veel loogilisem kui riigimetsa majandamisega tegeleva riigiettevõtte kasumi suunamine keskkonnapiirangute kompenseerimiseks erametsamaaomanikele. Käesoleval aastal maksti Natura toetusi erametsamaale 3,72 miljonit eurot, RMK kasum eelmise aasta eest oli 32 miljonit eurot.
Põllumajandusministeerium on tegelenud uue maaelu arengukava väljatöötamisega aastateks 2014–2020 tänaseks enam kui aasta. Kogu protsess käib tihedas koostöös sotsiaalpartneritega, kellest on moodustatud nõuandva staatusega juhtkomisjon. Natura toetuste küsimuses korraldasime 29 organisatsiooni esindajaid koondavas juhtkomisjonis kirjaliku hääletuse. 28 hääletanud organisatsioonist on üks erapooletu, kolm vastu ning tervelt 24 toetavad Natura toetuste maksmise ümberkorraldamist, jättes maaelu arengukava aktiivsete, arengule suunatud meetmete pärusmaaks.
Täna räägime alles ettepanekutest ja just praegu on õige aeg aruteluks. Üllatav on, et mõned keskkonnaorganisatsioonid on ettepanekule suurendada keskkonnasäästu rahastamist negatiivselt reageerinud. Rõhutan, et arutelu käib toetuste rahastamise ümberkorraldamisest, mitte lõpetamisest. Kas see toimub maaelu arengukavast, riigieelarvest või mõnest muust allikast – see ongi arutelu koht, kus otsuse langetab lõpuks valitsus, mitte põllumajandus- või keskkonnaminister. See on kollegiaalne otsus.
Põllumajandusministeerium kujundab oma seisukoha välja alles pärast juhtkomisjoni arutelusid ning seejärel tuleb see esitada otsustamiseks-kinnitamiseks nii Eesti valitsusele kui ka Euroopa Komisjonile. Tark ei torma ja parima tulemuseni viib rahumeelne arutelu.
Eeltoodu on avaldatud ka Maablogis
i
HELIR-VALDOR SEEDER, põllumajandusminister, IRL
