Legendaarne Puhu ristmik on paljudele sõidukijuhtidele teada kui Jõgevamaa üks kõige keerulisemaid ristmikke. Ööpäevas sõidab sealt läbi keskmiselt 10 000 autot. Et ristmiku ohtlikkust vähendada, on politsei ja maanteeamet püüdnud teha omalt poolt kõik selleks, et ristmikul õnnetusi ennetada.
Selleks paigaldati kolm aastat tagasi ristmikule kiiruskaamera, mis jälgib korraga mõlemat, nii Tartu kui Tallinna poolt tulevat, liiklusvoogu. Juba kaamera esimesel tegevusaastal registreeriti seal iga viies Eestis toime pandud kiiruseületus, sest aastaga kogunes kiiruskaameras 30 000 liikluseeskirja vastu eksimist. Kaamera pole suutnud raske jalaga juhte väga taltsutada, sest keset ristmikku seisev kiiruskaamera registreeris möödunud aastal kokku 10 500 kiiruseületust. Ehk siis umbes 30 rikkumist ööpäevas.
Omaette teema on aga liiklejate ja eelkõige jalakäijate ristmiku ületamise ohutus. Nende, kes liiguvad Põltsamaa või Jõgeva suunas. Reede ja pühapäeva õhtul on Eestimaa aktiivseima liiklusega maantee ületamine keeruline isegi autodel, sest pikad ja tihedad liiklusvood ei jäta selleks lihtsalt auku. Vahel kasutavad Jõgevalt Põltsamaale sõitvad autojuhid selleks isegi esmaselt pööret Tallinna suunas, et siis Pajusi ristist vasakpöördega Põltsamaale sõita.
Kõike seda arvestades on kummaline, et Puhu risti reguleerimiseks ei ole mindud ei ringristmiku ehitusele või valgusfoori paigaldamisele. Samas kui laias maailmas kohtab suurtel trassidel sageli valgusfoore, millest Eestis millegipärast kiivalt kõrvale hoitakse. Samas näevad liiklejad, kuidas igal aastal ehitatakse ringristmikuks ümber mõni niigi suhteliselt turvaline liiklussõlm ja maetakse lihtsalt asfaldi alla hunnik maksumaksja raha. Puhu risti peetakse aga justkui ohutuks ja teisejärguliseks.
