Haigekassa maksab rahalisi hüvitisi ja tasub ravikulud nende inimeste eest, kellel on kehtiv ravikindlustus. Infot oma ravikindlustatuse kohta saab küsida haigekassa infotelefonilt 16363 või külastades riigiportaali www.eesti.ee.
Kui avastate, et Teil puudub ravikindlustus, siis peaksite mõtlema, kas ja kuidas oleks võimalik seda saada.
Töötavatel inimestel on õigus kindlustusele, kui töötatakse:
· vähemalt üle ühekuulise töölepingu alusel,
· füüsilisest isikust ettevõtjana,
· vähemalt kolmekuulise tähtajaga võlaõigusliku lepingu alusel, seda tingimusel, et sotsiaalmaksu makstakse igakuiselt.
· juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikmena
Töötukassa kaudu tekib õigus ravikindlustusele
· töötukindlustushüvitise saajal
· töötutoetust saaval isikul
· töötutel, kes osalevad tööpraktikal, tööharjutuses või vähemalt 80 tundi kestval tööturukoolitusel ning ei saa töötutoetust
<span style=”FONT-FAMILY: Symbol; FONT-SIZE: 10pt; mso-fareast-font-family: Symbol; mso-bidi-font-family: Symbol” lang=”ET”>· mittetöötavatel isikutel, kes on osalenud tuumakatastroofi tagajärgede likvideerimisel
Kui Te tööl ei käi ega ole ka töötuna arvel, siis uurige haigekassa kodulehelt http://www.haigekassa.ee/kindlustatule/taotlemine mitmeid võimalusi ravikindlustuse saamiseks.
Näiteks on kindlustatud lapsed kuni 19-aastaseks saamiseni, Eestis määratud riiklikku pensioni saajad, õpilased, rasedad, ajateenija, ülalpeetav abikaasa, kes kasvatab vähemalt ühte alla kaheksa-aastast last või kaheksa-aastast last kuni esimese klassi lõpetamiseni, teatud juhtudel hooldamise eest toetuse saajad, vabatahtliku kindlustuslepingu sõlminu jne.
Kes peab ravikindlustuse saamiseks vajalikud dokumendid esitama? Enamasti inimene ise seda tegema ei pea. Näiteks töötajate andmed esitab tööandja, FIEde andmed üldjuhul äriregister, tudengitel haridusministeerium, pensionäridel ja alla kolmeaastast last kasvatavatel vanematel, kellele sotsiaalkindlustusamet maksab vanemahüvitist või lapsehooldustasu, sotsiaalkindlustusamet jne.
Ise peab inimene andmed esitama, kui ta taotleb kindlustust:
§ välismaal õppijana
§ rasedana
§ ülalpeetava abikaasana, kellel on vanaduspensionieani vähem kui 5 aastat
§ vabatahtliku lepingu sõlmijana.
Vabatahtlik kindlustus
Vabatahtliku lepingu saab haigekassaga sõlmida:
§ töötaja, FIEna või (üli)õpilasena lepingu sõlmimise kuule eelneval kahel aastal vähemalt 12 kuud kindlustatud olnud inimene või tema ülalpeetav;
§ välisriigist pensioni saavad inimesed, kes ei pea olema eelnevalt ravikindlustatud.
Lepingu tähtaeg on vähemalt üks aasta ja kindlustusmakseid tuleb tasuda kolme kuu või aasta kaupa.
Kindlustusmakse arvutamise aluseks on eelmise aasta Eesti keskmine kuubrutopalk, mis korrutatakse 0,13ga. Kindlustusmakse suurus muutub igal aastal. Kindlustusmakse suurus ühe kalendrikuu eest on 2012. aastal 103 eurot, kvartalimakse on 309 eurot ja aastamakse 1236 eurot.
Lepingu saab sõlmida:
§ e-posti teel, saates digitaalselt allkirjastatud avalduse haigekassa klienditeenindusbüroosse;
§ haigekassa piirkondlike osakondade klienditeeninduse büroodes.
ANU VALLI, EHK Tartu osakonna klienditeeninduse büroo juhataja
