Kuidas saab arstiabi Eestis, kui elate ja/või töötate välismaal

Üha sagedamini pöördutakse haigekassa klienditeenindusse probleemiga, kus klient on pahane, sest ei ole saanud soovitud meditsiiniteenust, kuigi ta töötab ja on Eesti kodanik.

Andmete täpsustamisel aga selgub, et isik töötab juba paar viimast aastat mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis, mitte Eestis.

Milline on siis ikkagi võimalus arstiabi saamiseks Eestis, kui isik on asunud elama välismaale?

Kui inimene on tööle läinud mõne Euroopa Liidu tööandja juurde ning tema maksud, sh sotsiaalmaks, laekuvad välisriiki, tekib tal õigus ravikindlustusele selles riigis. Kahes riigis korraga ravikindlustust olla ei saa. Töötades kahes riigis korraga, on inimene üldjuhul kindlustatud seal, kus ta elab.

Mõnes teises Euroopa riigis kindlustatu saab Eestis viibides vajaminevat arstiabi Euroopa ravikindlustuskaardi alusel. Meditsiiniteenuse vajadus peab olema tekkinud Eestis viibides. Kui mingil põhjusel on vaja saada plaanilist arstiabi Eestis, peab küsima selleks nõusolekut ning vormi E112 oma kindlustajariigilt. Kui oma kindlustajariigilt selleks nõusolekut ei saa, tuleb arstiabi eest ise maksta või pöörduda abi saamiseks tagasi oma kindlustajariiki. Eesti kodakondsus ei ole aluseks ravikindlustusele ja sellega kaasnevatele õigustele Eestis.

Kui Eesti riiklikku pensioni saav isik läheb teise liikmesriiki elama, peab ta Eesti Haigekassast kaasa võtma vormikohase tõendi E121. Pärast selle vormi registreerimist uues elukohariigis tekib pensionäril õigus igasugusele arstiabile võrdselt selle riigi kindlustatutega

Pärast vormi E121 väljastamist säilib isikul õigus saada ajutiselt Eestis viibides arstiabi, näiteks siis, kui ta käib Eestis oma peret külastamas või siin puhkamas. Et tõendada oma õigust vajaminevale arstiabile, tuleb Eestis esitada ID-kaart või muu isikut tõendav dokument, millel on Eesti isikukood. Õigus saada Eestis teenuseid, mida loetakse plaaniliseks arstiabiks (näiteks. pikemaajaliselt ette planeeritavad operatsioonid, teenused, mille osutamine on võimalik lükata ajale, mil isik naaseb oma elukohariiki jne) peatub perioodiks, mil pensionär on vormi E121 alusel kindlustatud teises EL liikmesriigis .

Selleks, et saada vajaminevat arstiabi teistes EL liikmesriikides, kus inimene ei ela, tuleb Eesti Haigekassast tellida Euroopa ravikindlustuskaart.

Kui inimene läheb teise Euroopa Liidu riiki töölähetusega või õppima, jääb tema kindlustajariigiks Eesti ja arstiabi saab ta siin nagu iga teine Eesti kindlustatu. Õppima mineja peab seejuures ise hoolt kandma, et tema kindlustuskaitse Eestis oleks kehtiv.

i

ANU VALLI, Haigekassa Tartu osakonna klienditeeninduse büroo juhataja

blog comments powered by Disqus