Kuidas peaks keskkonnasäästlikkuse olulisusest veenvalt rääkima?

Moonika Aunpuu, Jõgevamaa Keskkonnateenistuse jäätmete ja õhu peaspetsialist:

?Mina olen rääkinud keskkonnasäästlikkusest seoses jäätmekäitlusega loengutel. Alati tuleb teemale läheneda vastavalt sellele, kellele sa loengut pead, ning laskuda või tõusta selle inimese tasandile. Kõige parem meetod on ehk ikka selline, et teed puust ette ja värvid punaseks ka. Inimestele tasub ette näidata, kuidas tuleks üht või teist asja teha. Kasutada võib ka mitmesuguseid pilte, kõige parem naljapilte.?

Rainis Uiga, Jõgevamaa Keskkonnateenistuse juhataja:

Tuleks rääkida lihtsas keeles. Aga ma arvan, et oleme seda ka teinud. Ei pea rääkima mingisugustest direktiividest ja paragrahvidest, vaid lihtsalt ütlema, et ära viska prügi maha ja ära pane kulu põlema. Ja kui sellest aru ei saada, et ära viska prügi maha? siis mina ei oska küll öelda, kuidas saaks veel lihtsamalt. Nojah, võib ju puust ette teha ja punasega kirjutada ka kuskile. Kusjuures seda on RMK ka teinud, pannes metsa alla silte, mis kutsuvad üles prügi mitte maha viskama.?

Juhan Reimann, Jõgeva vallavolikogu muinsuskaitsekomisjoni esimees:

?Keskkonnateema on igale inimesele väga tähtis – puhast õhku on vaja nii sulle, mulle kui ka minu kassile ja koerale. Tuleb rääkida südamest südamesse ja seda peab tegema ausalt. Keskkonna alal liiguvad suured rahad ja see tekitab ahvatlusi. Kindlasti aga ei tohiks lähtuda sellest, kas ühele või teisele erakonnale jutt meeldib, vaid ikka sellest, mis ja kuidas on õige.?

Enno Tikerpalu, müügiesindaja:

?Maakera on üks suur pall. Ta ei ole selline hajuv asi siin universumis, et teda lõputult oleks. On kindlalt piiritletud territoorium, kust saab ükskord kõik otsa. Mida me tarbime? Me tarbime loodust. Rohkem tuleks rõhuda ikkagi taastuvale ? kõigele, mis kasvab ja mida me ise kasvatame. Ja seda selgitustööd tuleks teha sügavamalt, et inimestele lähemale jõuda. Praegu on see liiga pinnapealne.?

Marii Saare, õpilane:

?Kindlasti peaks tooma hästi ?okeerivaid näiteid, see oleks kõige mõjuvam. Tuleks näidata, kui palju üks inimene aastas tarbib ja kui palju prügi seejuures toodab. Praegu on keskkonnasäästlike eluviiside propageerimises tõsiseid puudujääke, seda kinnitab ainuüksi fakt, et tarbimine aina kasvab. Inimesed ei saa aru, mida neile öelda tahetakse. Järelikult tuleks seda sõnumit kuidagi lihtsamalt ja selgemalt edastada.?

Mai Massur, pensionär:

?Peab inimestele infot andma ja selgitama, kuhu nad oma prügi panema peaksid. Tuleb selgeks teha, et kõike ei tohiks ühte prügikasti toppida. On igasuguseid inimesi ? neid, kes saavad aru, ja ka neid, kes ei saa üldse mitte millestki aru. Need, kes saavad aru, ka käituvad nii ja neile ei ole üldse mingit reklaami vaja. Nendele, kes aga aru ei saa, ei ole sellest reklaamist ajalehtedes ka kasu.?

Liis Rohtmets

blog comments powered by Disqus