Kas matta taudikoldes hukatud sigu või mitte, otsustatakse iga konkreetse juhtumi puhul eraldi. Selleks kaalutakse kõiki seotud riske, sh nii taudi edasikandumise riski kui ka veekaitsega seotud aspekte. Otsuse teeb kohalik loomatauditõrje komisjon, kuhu kuuluvad nii veterinaar- ja toiduameti kui keskkonnaameti esindajad.
Komisjon kaalub kõiki võimalikke tegureid: käideldavate jäätmete kogust, transportimisega seotud riske, loomsete jäätmete käitleja AS Vireen jõudlust korjuste kahjutustamisel, keskkonnakaitselisi aspekte jäätmete matmisel. Lõpptulemus peab välistama taudi edasikandumise riski jäätmete transportimisel ja tagama veekaitse matmisel.
Meetod sõltub konkreetsest olukorrast
Valmistudes võimalikeks taudipuhanguteks farmides, kaardistas keskkonnaamet juba alates 2014. aasta kevadest võimalikke matmispaiku, kuhu oleks võimalik hukatud sigade korjuseid matta. Esimeseks ja eelistatuimaks variandiks taudiohtlike korjuste kahjutustamisel (nagu ka metssigade puhul) on sigade kohapeal matmine, et välistada taudi edasikandumise riski veol. Kõik sõltub aga konkreetsest juhtumist – hukatavate sigade kogusest, farmi asukohast ning alternatiivsete võimaluste olemasolust.
Väiksemate farmide puhul on otstarbekam korjuste utiliseerimine Väike-Maarja loomsete jäätmete käitlemise tehases. Alates 5000 seast jääb aga peamiseks variandiks nende matmine kohapeal või taudipunkti läheduses. Seda põhjusel, et loomsete jäätmete käitlemise tehasel puudub töötlemisvõimsus nii suurte koguste tarvis piisavalt lühikese aja jooksul. Samuti ei ole nii suure koguse jäätmete vedamine pika vahemaa taha taudi leviku tõkestamise seisukohalt mõttekas.
Matmine on hädaabinõu
Taudipuhangud mitmes väga suures farmis järjestikustel päevadel ning farmi asukoht Jõgevamaal nitraaditundlikul alal pani otsustajad Jõgevamaa maakondlikus loomatauditõrje komisjonis olukorda, kus ainsaks võimalikuks lahenduseks jäi matmine ning tuli leida selleks lähim koht, kus matmine oleks veekaitse seisukohalt võimalik.
Taudipuhangu korral on eelistatuim variant matta sead kohapeal farmi territooriumil, kuid Puurmanni valla juhtumi puhul oli see võimalus välistatud. Keskkonnaamet pakkus seega välja Torma prügilaga piirneva ala, sest selle kohta on teostatud keskkonnauuringud, milles on kinnitatud jäätmekäitluse võimalikkust ning ohutust piirkonnas. Jõgeva maakonna loomatauditõrje komisjonis, kuhu kuuluvad veterinaar- ja toiduameti, keskkonnaameti, keskkonnainspektsiooni ning politsei- ja piirivalveameti ja päästeameti esindajad, leidsime üksmeelselt, et konkreetne matmispaik on ainuvõimalik.
Amet välistab võimalikud keskkonnaohud
Keskkonnaamet kinnitas, et korjuste matmine Torma prügilaga piirnevale alale keskkonnale ohtu ei kujuta. Torma prügila rajamise eel tehti kindlaks, et piirkonnas on põhjavesi piisavalt kaitstud. Geoloogiliselt on seal pinnaseks 25 meetri paksune savimöllmoreen, mis on sügavamal järjest tihedam. Keskkonnamõju hindamise aruandes on kirjas, et vesi liigub sellises savises pinnases on ühe millimeetri päevas. Seetõttu loetakse selle piirkonna põhjavesi kaitstuks ning matmiskohast reostus põhjavette ei jõua. Samuti on looduslikult välistatud laguproduktide sattumine vooluveekogudesse.
Kiireloomulised otsused nõuavad koostööd
Korjuste matmine toimub veterinaar- ja toiduameti järelevalve all. Matmiseks kaevatakse kuue-seitsme meetri sügavune auk, korjused kaetakse kuni kolme meetri paksuse pinnasekihiga ja tihendatakse, et välistada taudi edasilevimine teiste loomade või lindudega. Lisaks on kogu nakkusohtlik materjal taudipunktis klooriga desinfitseeritud ning seega on välistatud taudi edasine levik eritistega.
Otsused kahjutustamise meetodite valikul tuleb teha loetud tundide jooksul, sest taudikolle tuleb likvideerida võimalikult kiiresti. Parimate võimalike variantide leidmine eeldab kõigi ametkondade ja seotud omavalitsuste koostööd.
Matmispaikadest tuleb eemale hoida
Sigade aafrika katk on liigispetsiifiline haigus, mis ohustab ainult kodu- ja metssigu ning teistele loomadele ega inimestele ohtlik pole. Keskkonnakaitse seisukohast on kohalike elanike mure korjuste matmise puhul mõistetav. Seepärast kaalutakse otsuste tegemisel kõiki võimalikke riske väga hoolikalt.
Soovitame inimestel olla metsas ja looduses liikudes tähelepanelikud ning arvestada sellega, et seakatk Eesti metsades levib. Taudipiirkondades tuleks võimalusel metsaminekust loobuda, et mitte saada ise taudi edasikandjaks.
Tingimata tuleb aga hoida eemale seafarmidest, konkreetsetest taudikolletest nii metsades kui farmides ning sigade matmispaikadest.
See kirjatükk on ilmunud ka Maablogis
HARLES KAUP, Jõgevamaa veterinaarkeskuse juhataja
