Kuidas optiline kiirgus tervisele mõjub

Enamikus töökohtades esineb tehislikult tekitatud optilist kiirgust, mis jaguneb laser- ja mittekoherentseks kiirguseks. Laserkiirguse puhul on tõenäosus kiiritust saada väike, aga selle tagajärjed võivad olla tõsised. Mittekoherentse allika puhul  on seevastu tõenäosus kiiritada saada suur, aga tagajärjed on kergemad.  

Tavapärase arusaama kohaselt eksisteerib laserkiirgus üksiku lainepikkuse kiirena. Töötaja võib asetseda kiirele väga lähedal, aga see ei avalda tema tervisele kahjulikku mõju. Kui aga töötaja astub otse kiire teel, võib ta saada hetkega lubatust suurema kiirgusedoosi.

Mittekoherentse kiirguse puhul on vähem tõenäoline, et optiline kiirgus esineb hästi kollimeeritud kiirena ning kiirituse tase selle allikale lähenedes suureneb. Optiline kiirgus neeldub keha väliskihtidesse ja avaldab seega bioloogilist mõju peamiselt nahale ja silmadele, kuid võib  mõjutada kogu organismi.

Erinevate lainepikkuste mõju on erinev olenevalt sellest, milline naha või silma osa kiirgust endasse imab, ja asjakohase interaktsiooni tüübist: ultraviolettpiirkonnas on valdavad fotokeemilised mõjud ning infrapunapiirkonnas termilised mõjud. Laserkiirgus võib avaldada lisamõju, mis seisneb selles, et kude neelab väga kiiresti energiat ning see ohustab eriti silmi, mille lääts võib keskenduda laserkiirele. 

Optilise kiirguse mõju: akuutne ja krooniline

Bioloogilised mõjud võib laias laastus jagada akuutseteks (kiirelt esinevad) ja kroonilisteks (esinevad pikaajalise ja korduva pika aja jooksul toimunud kokkupuute tulemusena).

Üldiselt esineb akuutne mõju vaid juhul, kui kokkupuute piirväärtus ületatakse ja see on tavaliselt erinevate inimeste puhul erinev. Suurem osa kokkupuute piirväärtusi tugineb akuutsete mõjude piirväärtuste uuringutele ning need on tuletatud nimetatud piirväärtuste statistilise kaalutlemise teel. Seega ei tähenda kiirgusega kokkupuutumise piirväärtuse ületamine tingimata tervisekahjustust. Tervisekahjustuse oht kasvab kokkupuutetaseme suurenemise ja piirväärtuse ületamisega.

Enamik mõjudest esineb tervete töötavate täiskasvanute seas ulatuses, mis ületab oluliselt direktiiviga kehtestatud piirväärtused. Isikutele, kes on ülimalt valgustundlikud, võib aga osaks saada kahjulik mõju ka allpool kokkupuute piirväärtust. Kroonilistel mõjudel ei ole sageli piirväärtust, millest allpool neid enam ei esine. Seetõttu ei saa selliste mõjude esinemise riski nullini viia.

Kui töökohas esineb tehislikku optilist kiirgust, mis võib tõenäoliselt ületada kokkupuute piirväärtuse, tuleb töötajaid sellest teavitada ja neid vastavalt koolitada. Nõutud koolituse taseme kindlaksmääramisel peaks tööandja arvesse võtma töötajate pädevust ja teadlikkust tehisliku optilise kiirguse riskidest, kehtivaid riskianalüüse ja abinõusid terviseriskide ennetamiseks ning tööandja võimalust kasutada riskijuhtimisel välist ekspertiisi. 

Kokkupuudet optilise kiirgusega saab vähendada 

Tehislikult tekitatud optilist kiirgust kohtab enamikus töökohtades, sealhulgas rohkem näiteks järgmistel aladel:

• kuumtöötlemine, näiteks klaasi ja metalli töötlemine, kus ahjudest kiirgub infrapunakiirgust;

• kunst ja meelelahutus, kus artiste ja modelle võivad otse valgustada laikvalgustid, efektvalgustid, stuudiovälgud ja välklambid;

• politsei- ja tollitöötajad, kes kontrollivad esemeid pakendit avamata, ja võivad kasutada fluorestseeruvate värvainete avastamiseks ka ultraviolettkiirgust  

• ravi, mille käigus arstid ja patsiendid võivad puutuda kokku operatsioonisaali töövalgustusega ning optilise kiirguse kasutamisega ravi eesmärgil;

• töö tsehhides, ladudes ja spordisaalides, kus suurte ruumide valgustamiseks kasutatakse võimsat üldvalgustust;

• keevitamist hõlmav metallitöötlus. 

Kokkupuudet optilise kiirgusega tuleks võimalikul määral vähendada füüsiliste kaitsemeetmete, näiteks juhtimisseadmete abil. Isikukaitsevahendeid peaks kasutama ainult juhul, kui juhtimisseadmeid ja haldusmeetmeid ei saa kasutada või need on puudulikud. Isikukaitsevahendite eesmärk on vähendada optilist kiirgust tasemeni, mis ei põhjusta sellega kokku puutuval inimesel tervisekahjustusi.

Optilisest kiirgusest tingitud vigastused ei pruugi ilmneda kokkupuute ajal. Olgu märgitud, et kokkupuute piirväärtused sõltuvad lainepikkusest ja seega võib isikukaitsevahendite tagatava kaitse ulatus samuti lainepikkusest sõltuda.  Eriti ohtlik on naha kokkupuude optilise kiirgusega madalamal kui 400 nm juures, mis võib suurendada nahavähki haigestumise riski. 

Valik isikukaitsevahendeid

*Silmakaitsed: turvaprillid, kaitseprillid, näokaitse, visiir. Silmakaitsed peaksid võimaldama töötajal näha tööpiirkonnas kõike, aga vähendama optilist kiirgust lubatud tasemeni.

*Kaitseriietus ja kindad: optilise kiirguse allikad võivad endast kujutada tuleohtu ja vajalik võib olla kaitseriietuse kandmine. UV-kiirgust väljastavad seadmed võivad ohustada nahka ning nahk peaks olema kaetud sobiva kaitseriietuse ja kinnastega. Kindaid peab kandma kemikaalide või bioloogiliste mõjuritega töötamisel.

*Hingamisteede kaitsevahendid: töötlemise käigus võib tekkida mürgine ja ohtlik aur või tolm. Hädaolukorras võib olla vajalik kasutada hingamisteede kaitsevahendeid.

*Kõrvakaitsed: mõne tööstusliku kasutusala tekitatud müra võib olla ohtlik. 

Silmade ja naha tervisekahjustuste loetelu sõltuvalt kiirguse lainepikkusest nanomeetrites

*100 – 280 UV-C: fotokeratiit, fotokonjunktiviit, erüteem, nahavähk

*280 – 315 UV-B: fotokeratiit, fotokonjunktiviit, kae, erüteem, elastoos (fotovananemine), nahavähk

*315 – 400 UV-A: fotokeratiit, fotokonjunktiviit, kae, valgusest põhjustatud võrkkestakahjustus, erüteem, elastoos (fotovananemine), pigmendi kohene tumenemine, nahavähk

*380 – 780 Nähtav: valgusest põhjustatud võrkkestakahjustus (sinine valgus), võrkkesta põletus, põletus

*780 – 1400 IR-A: kae, võrkkesta põletus, põletus

*1400 – 3000 IR-B: kae, põletus

*3000 – 106 IR-C: sarvkesta põletus, põletus

i

SIRJE KREMM, Tööinspektsiooni töötervishoiu-tööinspektor

blog comments powered by Disqus