Igal perearstil on oma nimistu, see tähendab registreeritud patsientide nimekiri, mille kinnitab talle maavanem. Täiskohaga perearstinimistu suurus jääb vahemikku 1200 kuni 2000 isikut. Kui nimistu on suurem kui 2300 isikut, peab perearstil olema ka abiarst.
Keskmiselt on perearstidel nimistus 1600 isikut. Iga perearst saab nimistu isikute arvu pealt pearaha. Pearaha on tasu, mida haigekassa maksab nimistusse kantud kindlustatud isikule vajalike teenuste osutamise kulude katmiseks. Ja nii on pearahaga kaetud perearsti tegelemine haiguste edendamise ja ennetamisega. Haiguste diagnoosimine, kroonilisi ja ägedaid haigusi põdevate inimeste ravi, haige suunamine vajadusel eriarsti konsultatsioonile ja edasisele ravile haiglasse. Samuti retseptide, töövõimetuslehtede ja teiste meditsiinidokumentide väljastamine, (s.h dokumentide vormistamine VEK-i).
Perearsti kasutada on 60 000 krooni pearaha
Pearaha tasu suurus sõltub nimistu isikute arvust ja vanusest. Esinevad erinevad tasumäärad. Iga alla 2-aastase isiku eest makstakse täna 84,10 kr, kahe kuni alla 70-aastase ühe isiku eest 35,60 kr ja 70-aastase ja vanema isiku eest 43,00 kr. Nii saab näiteks keskmise suuruse nimistuga perearst iga kuu orienteeruvalt 61 000 krooni pearaha. Pearahaga on kaetud arsti, õe ja abitöötaja (nt registraatori) palk. Lisaks on pearaha sisse arvatud personali koolituskulud, teenuse osutamiseks vajalike meditsiiniseadmete ja ravimite kulu ning lihtsamate laboriuuringute kulu, (SR, veresuhkur, vere automaatuuring ja uriiniproov testribaga).
Perearsti poolt tehtud uuringuid ja protseduure tasustatakse eraldi uuringute fondist, mis sel aastal on arvestuslikult 27% pearahast. Eelmisel aastal oli see 23%.
Perearst on isemajandav ettevõtja. Iga perearsti praksise ülalpidamiseks makstakse baasraha. Täna on see 11 540 krooni kuus, mis katab ruumiga seotud kulud, sõiduauto kulud (s.h auto liisingu, bensiinikulu jne). Maapiirkonna perearstidele, kes omavad kahte kabinetti, makstakse baasraha koefitsiendiga 1,5. Ning toetust praksise ülalpidamiseks makstakse regulaarselt või ühekordsete suuremate toetussummadena ka paljude kohalike omavalitsuste poolt. Seda küll rohkem maapiirkondades.
Perearst saab ka mitmeid lisatasusid
Iga perearst saab tunnistusetasu, täna on see 1000 kr kuus. Selle aasta juulist asendub tunnistusetasu tulemustasuga, mis on 4000 kr kuus. Tulemustasu süsteem juurutati perearstiabis eesmärgiga motiveerida perearste tegelema rohkem ennetustööga, mis võimaldaks avastada pahaloomulise või raske kuluga haigusi varajases staadiumis ning vältida seeläbi edasisi suuri kulutusi nende haiguste ravimisel. Samuti on oluline saavutada ja hoida teatud vaktsineerituse taset. Et perearst senisest rohkem kroonilisi haigusi jälgiks, on põhitähelepanu suunatud näiteks Eesti elanike seas üsna levinud haigustele: II tüübi diabeedile ja kõrgvererõhutõvele.
Haiglast kaugemal kui 20 ja 40 km paiknevale perearstile makstakse kauguse lisatasu 1400 või 4018 krooni kuus.
Ja nii on perearsti tasu koos pearaha, baasraha ja erinevate lisatasudega kuus keskmiselt 75 000 kr. On seda vähe või palju? Võrreldes eelmise aastaga on täna jaanuaris perearsti pearahad suurenenud 18%, baasraha 80% ja lisatasud haiglast kaugemal paiknemise eest senisega võrreldes 100% võrra tõusnud.
Arst ei saa kõigilt visiiditasu nõuda
Lisaks haigekassa poolt makstud tasudele võib perearst võtta koduvisiidi eest visiiditasu. Selle tasu suuruse kehtestab ta ise ja see ei tohi ületada 50 krooni, sõltumata koduvisiidil ülevaadatud isikute arvust. Koduvisiidi eest ei või tasu nõuda rasedalt ja alla 2-aastaselt kindlustatud isikult.
Perearst võib küsida ka dokumendi väljastamise tasu. Tasu ei tohi aga nõuda, kui dokument on vajalik haigekassale, õiguskaitseorganile, teisele tervishoiuteenuse osutajale, töövõimetusekspertiisiks või puude raskusastme määramiseks.
Lisaks perearstiteenuste eest tasumisele rahastab haigekassa perearsti nõuandetelefoni. See on üleriigiline telefon, kust saab meditsiinilist nõu 24 tundi ööpäevas eesti ja vene keeles. Helistada tuleb numbril 1220 ja nõu saab lihtsamate terviseprobleemide korral, juhiseid esmaseks abiks ning vajadusel ka infot tervishoiu korraldust puudutavates küsimustes. Helistamisel ei tuvastata helistaja isikut, helistada ja nõu küsida võivad ka ravikindlustuseta inimesed. Lauatelefonilt helistades on esimesed 5 minutit helistajale tasuta, edasi kehtib kohaliku kõne hind.
Maivi Parv,
Haigekassa Tartu osakonna direktor