Birgit Kastepõld,
Palamuse Gümnaasiumi vilistlane
?Õpetajate päeval mõtlen ma kindlasti oma õpetajatele. 12 aasta jooksul oli mul umbes kümme klassijuhatajat ning poolsada aineõpetajat. Neid kõiki kahjuks meeles pidada ei saa, sest osadega ei ole kontakti enam ammu. Tihedamini lävin ma oma gümnaasiumi-aegsete õpetajatega, sest neid kohtan tihedamini.Õpetajate päev on mõeldud õpetajatele ja teistele koolitöötajatele. Olles olnud õpetajate päeval pedagoog, leian, et seda päeva on vaja. Õpetajad saavad natukene kergemalt hingata ning tunda end õpilasena, teha lollusi ning kiusata abituriente. Minu endises koolis, Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasiumis, on traditsioon, et õpetajate päeval korraldatakse õpetajatele ekskursioon mõnda muuseumi või asutusse.
Õpetajate päev on tunnustus õpetajatele. Valitakse nii maakonna parimad kui eesti parimad õpetajad. Ka koolides saavad õpilased valida oma lemmikpedagoogi.
Eriliselt on meeles meie klassi korraldatud õpetajate päev, kui kogu koolipere, välja arvatud õpetajad, rivistati klasside kaupa saali üles nagu sõjaväes.?
Sandra Maasalu, Jõgeva Gümnaasiumi abiturient:
?Loomulikult mõtlen. Eriti veel sellel aastal, kui olen ise Jõgeva Gümnaasiumi abiturient. Vastavalt traditsioonile asendavad abituriendid sel päeval õpetajaid.
Usun, et oskan õpetaja ameti tähtsust, vastutusrikkust, aga ka raskust alles pärast seda kogemust õigesti hinnata.Eriti on meelde jäänud esimene klassijuhataja Lehte Lõhmus ja matemaatikaõpetaja Ilme Kroodo. Mõlemad on nüüdseks auga välja teenitud pensionipõlve pidamas. Sel aastal Jõgeva Gümnaasiumist lahkunud eesti keele õpetaja Ülle Läänet meenutab ja igatseb kogu meie klass.
Õpetajate päeval kutsuvad abituriendid kõik meie kooli pedagoogid kohvile ja kringlile. Loodan väga, et kõik õnnestub ning rahule jäävad nii õpetajad kui meie õpilased.?
Kaido Poom,
Spordiklubi Pedja juhatuse esimees:
?Õpetajate päev peab kindlasti olema. Kui me oleme juba kooli lõpetanud ja vanemas eas, meenutame enamikku õpetajaid heast küljest. Eriti neid, kes õpetasid hästi ja olid nõudlikud. Erilised mälestused on mul oma esimesest õpetajast, klassijuhatajast 1.-4. klassini. Sattusin oma endise klassijuhatajaga hiljuti kokku tänu hokile: tema poeg on Tartus arstide jäähokimeeskonna treener. Meenutasime õpetajaga aega, mil olin Jõgeval koolipoiss. Ääretult soe tunne oli. Temast on mul ainult head mälestused.
Lilli viivad ehk õpetajatele eelkõige need noored inimesed, kes on neile sellel päeval lähemal.
Ise meenutan õpetajaid oma südames. Õpetajad vajavad kindlasti tunnustamist, neile võlgneme tänu ja tihtipeale oleme neilt saanud ka elutarkust.?
Toomas Puss, kunagine Voore kooli õpetaja:
Olen ka ise õpetajaametit pidanud, aastatel 1983-1985 õpetasin geograafiat ja bioloogiat, vajadusel andsin ka poistele kehalise kasvatuse tunde. Ise olen hariduselt geograaf, lõpetasin Tartu Ülikooli 1982. aastal.
Õpetajate päeval meenutan oma õpetajaid kindlasti: eriti Väike-Maarja keskkoolist, mille lõpetasid 1970. aastal. Meenub minu klassijuhataja keskkooliajast Albert Rentel. Ta oli ääretult erudeeritud, kujundas mu väärtushinnanguid ja eluhoiakuid kogu eluks. Albert Rentel oli tollel ajal ka inimene, kes ei sundinud õpilasi komsomoli astuma. Ta pani siiski südamele, et niimoodi on vaja, et see hoiab ära probleeme. Ligi kolmandik õpilastest siiski komsomoli ei astunud.
Tugeva õpetajana on meelde jäänud ka vene keele õpetaja Anna Zubarova, tänu kellele sain selles keeles alla nii tugeva põhja, et Nõukogude Armees ei olnud keelega mingit probleemi.
Kuni keskastmeni oli kool siiski ebameeldiv kohustus, mis tundus sunnitööna. Keskkooli ajal pidin võtma koolitükkide tegemiseks aega öötundidest, sest tegelesin aktiivselt suusatreeningutega. Ka tänapäeval tundub, et laste koormus on liiga suur, aktiivsete noorte päeva venitab see ääretult pikaks.
Kui me viie aasta tagant Väike-Maarjas kokku saame, meenutame kaaslastega oma õpetajaid ja vanu aegu. Ka klassijuhataja Albert Reintaliga, kes elab praegu Jüris, oleme seal ikka kokku saanud.
Ene Ilves,
Jõgevamaa Keskkonnateenistuse kalandusspetsialist:
Kindlasti meenutan. Minu õpetajaks Luua Metsakoolis oli ka Eesti Metsaseltsi president Kaupo Ilmet, kes õpetas meid metsaga säästlikult ümber käima. Ka Palamuse keskkoolis oli palju toredaid õpetajaid, näiteks eesti keele õpetaja Evi Lestal, kes on praegugi väga aktiivne ja maakonnas tuntud õpetaja ja rahvatantsujuht.
Oma esimest õpetajat Elfriede Vähit meenutan samuti väga hea sõnaga, kuid tema on juba ammu manalateele läinud. Õpetajate päev on tähtis päev, õpetaja on väärtushinnangute edasiandja. Me kõik oleme natuke oma õpetaja nägu.
Rain Sirel,
arvutihooldaja,
Ei meenuta neid just eriliselt õpetajate päeval, vaid lihtsalt vahel tulevad mõned meelde. Samas arvan, et õpetajate päev on vajalik. Oluline on kord aastaski meelde tuletada, kui tähtsat tööd nad teevad. Enamikust on jäänud head mälestused, eriti on meelde jäänud Kehtna tehnikumi õpetajad. Kui kokkutulekutel mälestusi heietame, tulevad meelde ka nendega seotud humoorikad seigad. Põhikooli aegsed õpetajad on vähem meeles, paljud minu tolleaegsed õpetajad on praeguseks juba töölt lahkunud.?
Eva Klaas
