Et kõik ausalt ära rääkida, pean alustama sellest, et sain Keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialistilt Riin Varelt kutse Alam-Pedja looduskeskusse — saama osa loodusainete õpetajatele mõeldud õppepäevast “Jäljed lumel” sarjast “Aastaring Alam-Pedja radadel”.
Et miks just ajakirjanik loodusainete õpetajate hulka? Eks ikka sellepärast, et paremini loodust mõista ja samas ka õpetajate koolitusest tarkusi kõrva taha panna. Õpilastega olin juba korra Toomal loomatundmise kursuse läbi teinud ja ei tulnud seda mõtetki, et midagi oleks nagu liiga saanud või mööda külgi maha jooksnud. Sellepärast võtsingi kutse vastu ja sõitsin ühel külmal jaanuarilõpu reedel Kirnale.
Kokkulepitud ajaks jõudsid sinna ka 14 loodusainete õpetajat Jõgeva- ja Tartumaalt. Koolituse korraldajad jagasid meid viieks kolmeliikmeliseks rühmaks. Ees ootas kaks ja pool ülipõneva tegevusega täidetud tundi.
“Kui ma tutvustasin meie programmi, siis palusin, et soovige talveks lund, siis saab jälgi tundma õppida,” rääkis Riin. Küllap kõik soovisidki usinalt ja südamest, sest lumepuudust tänavu küll pole.
Õues jälgi tundma õppimas
Jälgi õppisime tundma Kirna keskuse lähedal. Ülesanne oli teha kindlaks, mis loomade jäljed keskuse ümbruses on, kuidas nad on liikunud ja milliseid emotsioone see meis tekitas.
Ega Kirnal polegi vaja kuhugi kaugele minna – kõik loomade rajad kulgevad üsna keskuse juurest. Nii et õppeklassi jaoks on koht suisa ideaalne.
Lähedal asuva söögikoha juures olid maiustamas käinud kitsed. Üks viieliikmeline kitsepere on Riin Vare sõnul n-ö püsiklient.
Umbes kilomeetri kaugusel Kirna matkarajast asub ühe mõnusa metsaoti talvitumiskoobas. “Mõtlesin, et kui on karu talveune magamise koobas, siis on see kusagil sügaval puujuurte all ja peab ikka väga palju ronima. Tegelikkus oli hoopis teistsugune, nii et ma isegi pettusin karus – ta magas tegelikult justkui palja maa peal, natuke puujuuri oli ees ja kolm oksa maas ning oligi kogu koobas,” rääkis Riin Vare, kes on mõmmiku magamistuba oma silmaga näinud.
Talviti aga hakkavad hundid Kirna lähedalt teistesse soodesse ja rabadesse liikuma ning nende tee läheb samuti keskuse lähedalt läbi. Just siis, kui hakkab aktiivne territooriumide tähistamine. Et väljas üsna karge oli, taandusime varsti tuppa.
Jäljed suutsid kõik rühmad ära määrata. Piret Valge kontrollis veel ka üle ühe vaidlusi põhjustanud jäljepaari ja selgus, et maja lähedal oli tõepoolest liikunud kärp.
Mäng tekitas tõelise hasardi
Õuest tuppa tulles saime kõigepealt ülesande täringut visata. Vastavalt saadud punktide arvule otsisime välja vastava numbriga küsimuselipiku. Iga rühm valis ka oma tunnushäälitsuse.
Kui küsimus leitud, pidi üks rühma liige teistele oma leiust vastava häälitsusega märku andma. Kui küsimusele õigesti vastatud, võis uuesti täringut visata ja uue küsimuse võtta. Iga õigesti vastatud ülesanne andis kaks punkti. Mäng kestis seni, kuni esimene rühm 21 punkti täis sai.
Alustasime suure hasardiga ega leidnud alati õiget numbrit. Aga sellest polnud midagi, lõbusat sebimist ja mõtlemist jätkus tükiks ajaks. Mäng lõppes koos “Mutionu pidu“ lauldes.
Pärast arutasime, et taolist mängu saaks lastega mängida nii klassis kui ka koolimaja lähedal õues, kus vähegi suuremaid puid kasvab. Ikka nii, et A4 suurusega paberilehed pesupulkadega puu otsa ja lastel jooksmiselusti kui palju!
Õues tuletegemisega saime hakkama
Tulepulgaga tulesüütamine õnnestus kõikidel, kuigi olime esialgu veendunud, et lõket põlema ei saa meist keegi. Hakkama saime!
Ja saime ka teada, et kui vatti või kuiva kasetohtu kaasas pole, tasub metsas süütematerjaliks valida korralikud kuivanud kuuseoksad, sest need võtavad igal juhul tule külge. Kasetohtu aga tasub alati veidi karvasemaks kraapida, siis süttib see paremini. Aga lõket võib teha ikka ainult selleks ette nähtud kohas.
Miks tasub külastada Kirna keskust
Kirna keskuses on olemas nii õppeklass kui ka ekspositsiooniosa, lisaks on siin välja pandud laste tööd.
Keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialisti Riin Vare sõnul tuleb klassi- ja kooliekskursioonid temaga eelnevalt kokku leppida.
Kui tavainimene tuleb matkarajale ja tahab pärast ka Kirna keskuse õppeklassis ringi vaadata, siis Keskkonnaametil on kokkulepe, et Kaitseliidu valvur annab selleks loa. Kuid alati tuleb väravas öelda, et soovitakse külastada ka ekspositsiooni. Koridoris on vastav raamat, kuhu saab end kirja panna, kes ja millal käis.
I etapp Kirna keskusest valmis 2008. aasta mais. Jaanuarist 2009 hakkas Riin Vare teist etappi täiendama ja valmis saab see 2010. aasta lõpuks. Teises etapis muudetakse lage ja põrandat, tehakse ruumi atraktiivsemaks.
Praegu on ruum jaotatud kaheks osaks – ekspositsioon ja õppeklass, kuhu tuleb ka ekraan ja arvuti, et saaks paremini looduseteemalisi koolitusi läbi viia, filme näidata.
“Kui läheme Kirna rajale, siis enne vaatame majas, mida Alam-Pedja endast kujutab ja tutvume faktidega,” lisas Riin Vare.
Ekspositsioon on jagatud neljaks. Esimene teema on käänulised jõed, üleujutused, teine teema luhad. Alates 2000. aastast on Alam-Pedja luhtasid hooldatud. Ühing Kotkas kirjutab välisprojekte, et luhtasid niita, kuid hiljem pole heinaga midagi teha. Koostöös maaülikooli ja saksa teadlastega uuritakse, kas Alam-Pedja luhaheina tasub katlamajades põletama hakata. Tegelikult on see suur probleem, sest pallihunnikud kasvavad.
Kolmas teema on sood. Soid on Alam-Pedjal palju, kõige vanem soo osa on Põltsamaa raba. Neljas teema on põlised metsad.
Kogu ekspositsiooni kujunduse tegi Ain Tavita agentuur, toetas KIK. Topised ehk taksitermid lindudest, nahkhiir, mäger ja metsnugis on Hillar ja Ott Koppa tehtud. Veel on näha laste joonistused – kevadise joonistusvõistluse 2008 võidutööd, Endla LKA joonistusvõistluse pildid.
Kuidas külmaga õues olemiseks riietuda?
*Kindlasti on kõige olulisem õhulisus – soe pesu ja paksud sukkpüksid
*Alati on hea, kui oleks kaks paari sokke, need võivad olla ka õhemad – ei hõõru saapad ja ei hakka ka külm
*Jalanõu ei tohi väga paras olla, pigem veidi avar
*Talvepükstel olgu vooder, mida saapa peale tõmmata saab
*Ka säärised hoiavad ära lume saapasse sattumise
*Kampsun oluline, aga särk tuleb toppida pükstesse
*Pealmises kihis on oluline fliis vms; mitu õhukest džemprit või pluusi on parem kui üks paks kampsun
*Kui väljas on väga külm, siis on vaja maski, rätikut või ka nn sukka, mille saab pähe tõmmata
*Hea, kui jopel on ka kapuuts
*Kindad peavad olema soojad
*Tasub kasutada ka külmakreeme, tuleb näole määrida pool tundi või tund enne väljaminekut
*Kreemi võib määrida ka kätele ja põlveõnnaldesse — sportlased on kindlaks teinud, et see aitab
Õpetajate hinnanguid õppepäevale
*Lõbus ja mitmekülgne, sai huvitavaid ideid
*Väga tempokas
*Aina vähemaks jääb ka neid maalapsi, kes pildi peal harakat nähes ütlevad, et see on varblane
*Pingevabad, humoorikad ja tegevust täis koolitused on väga vajalikud.
*Teemasid on Kirnal põlvkondade kaupa välja pakkuda.
*Mõnus, vaba, heatahtlik
*Tempokas, ei pannud haigutama
Tuletegemine oli kõige suurem emotsioon
*Oli ka ahhaa-leide (barankamedal kaela)
*Polnudki tüütu
iii
HELVE LAASIK
