Hiiumaal võis vana aasta viimastel päevadel küll seeni korjata. Meie leidsime portsu kukeseeni ja isegi ühe männiriisika. No kastejagu tulnuks ära, aga me ei võtnud neid kaasa. Jätsime metsa, et teisedki saaksid varatalvist seeneilu nautida.
Aastavahetuseks koos sõpradega Hiiumaale sõites lootsime salaja, et äkki ikka tuleb lumi maha ja saame suusatama minna. No võta näpust! Sooja viis kraadi ja sadas vihma. Mida teha? Otsustasime minna oma vanu suusaradu vaatama.
Meie pere lemmiksuusarajad Hiiumaal jäävad saare lääneossa, Mardihansu lahe ja Tihu järvede vahelisel alal asuvale tugevasti liigestunud luitemaastikule Leemetis. Enamik kõrgemaid kohti ulatub 16-24 meetrit üle merepinna. Vanadel rannaluidetel kasvab palumännik.
Suusarajad Leemetis juba 24 aastat
Avastasime selle kauni koha 1995./1996. aasta talvel, kui üle pika aja sai Hiiumaale sõitmiseks kasutada jääteed, sest korralik külm oli mere kõvasti kaanetanud.
Leemeti mäed võtsid saare sportlased kasutusele 1983. aastal, mil valmis selle ala esimene orienteerumiskaart. Järgmisel aastal alustati suusaradade rajamisega. Hiiu Kaluri aktiivsete spordimeeste Ott Epneri, Uibo Jõgi ja Ants Karpa eestvedamisel asuti metsa maha võtma, juurimis- ja silumistöö tegi buldooser. Viimane lihv anti vundamendiplokkide abil.
Rajad said vägevad, tõuse on piisavalt ja praegu võib-olla peaksid need pisut laiemad olema, et saaks ka lahedalt uisku sõita. Tollel ajal, kui neid rajati, sõideti vaid klassikat. Leemeti radadel on enamasti ruumi nii uisustiiliks kui ka klassikajälg.
Praegu hoolitseb Leemeti radade eest RMK, tänavu suvel on pandud uued korralikud viidad. Tähistatud on 1,2 ja 3 kilomeetri pikkused rajad. Lisaks on pisut eemal ka kelgumägi. Varasematel aastatel sai spordisõprade ja muidumeeste vahel väga lihtsalt vahet teha, sest suusatajad ei läinud kunagi suuskadega kelgumäele kakerdama ja kelgutajad ei tulnud suusaradu lõhkuma. Kõige suurema laskumise juures leidub aga ikka metsa all plastmasskelkude tükke. Mandrilt tulnud armastavad seal kelgutamas käia, oleme mitu korda niisugustele inimestele märkusi teinud ja kelgumäele juhatanud. Mõni lähebki. Mõni kukub veel rohkem laamendama, nii et suusatada sel päeval sellel rajal enam ei saagi.
Seekord alustame matka kolmekilomeetrisel rajal. Ja juba üsna raja alguses leiame esimese kukeseene. Mis ei jää viimaseks selle raja läheduses.
Rajal on igal tõusul ja langusel oma nimi ? näiteks esimene hirm, uibokas, otikas, buraanikas, kõvera kuuse tõus, buldooseri tõus, päikeselang. Nimed on need saanud neid töödelnud inimeste järgi, näiteks uibokas on laskumine, mida töötles Uibo Jõgi oma perega, otikas aga Ott Epneri tehtud tõus, mis viimases variandis sai lühemaks jäetud. Buraanikas sai nime sellest, et tegemist oli järsu laskumisega, millel buraan ümber läks, buldooseri tõusu on kõvasti buldooseriga töödeldud, nii et lõpuks jäi masinal jõust puudu.
Päikeselang on meie pere jaoks Leemeti suur mägi, sealt laskumisel paistab päike otse silma. Luigelaul on laen Kääriku radadelt ja tähendab kolmekilomeetrisel rajal viimast tõusu.
Leemeti maastik on mitmekesine, palumännikust jõuab vahepeal luidetevahelisse nõkku, kus võsastunud ja rohtu kasvanud metsateel võib mõnikord ka jalad märjaks saada. Nüüdki on tee peal üks päris suur lomp.
Sealt pisut edasi ja juba kõrgemas paigas leiame ka ainsa männiriisika.
Lumelootuses lahkume Leemetist, et talvel jälle tagasi tulla.
Fantastiline Vanajõe org
Leemetist sõidame edasi Luidja ? Emmaste teele ja pöörame Luidja poole ning umbes kilomeetri pärast jõuame Vanajõe oru maastikukaitsealale, mis on üks omapärasemaid Hiiumaal.
Õieti on tegemist ühe osaga 1998. aastal asutatud 1226 hektari suurusest Tihu maastikukaitsealast, mis koosneb neljast lahusmaatükist. Kaitseala peab säilitama Hiiumaa suuremad järved ja soo- ning metsamaastikke ning haruldasi taime- ja loomaliike.
Vanajõgi on ainult kaheksa kilomeetrit pikk, alguse saab Õngu rabast ja alamjooksul voolab kuni 10 meetri sügavusel liivaluidete sisse uhutud orus. Kiirevooluline ja puhta liivase ja kruusase põhjaga jõgi on meriforelli kudemispaigaks.
Vaated Vanajõe orule on fantastilised, kaunite paikade nautimiseks on rajatud mitu silda ja tehtud ka trepid. Turnimist jagub just eelkõige lastele. Meiega kaasas olnud 11-aastane koolitüdruk Marelle näiteks nautis võimalust üles-alla joosta.
Euroopa naaritsa kodusaar
Vanajõe orus tuleb meelde, et just Hiiumaal on alates 1998. aastast tegeldud euroopa naaritsa ehk soosaarma tehisasurkonna loomisega. Seni edukalt.
1998 ? 2000 püüti välja kõik mingid ehk ameerika naaritsad ning 2000. aastal toodi saarele euroopa naaritsad. Aastaks 2006 on moodustunud tuumikasurkond, mis veel iseseisvalt saarele püsima ei suuda jääda. Püsiva asurkonnani loodetakse jõuda 2009. aastaks.
Hiiumaal astutakse ka samme rikutud elupaikade taastamiseks ja sealsete naaritsaelupaikade kaitseks. Seejärel plaanitakse samalaadset asurkonda rajada ka Saaremaale.
Rebastemäe rada pakub kauneid vaateid
Edasi Kõpu poole sõites otsustame veel ära käia Rebastemäe pooleteise kilomeetri pikkusel loodusrajal, mis asub Luidja-Kõpu tee ääres, piki Kõpu mägesid. Sellel rajal saab tutvuda erinevate metsatüüpide ja iidse luitemaastikuga.
Rebastemägi ulatub 45 meetrit üle merepinna, lõunasse vaadates näeb Mardihansu lahte, hea nähtavusega võib kaugemalt paista ka Saaremaa. Loodusraja alguses on tüüpiline palumets, edasi minnes paistavad männid ilusate sirgete ridadena nagu sõdurid rivis. Need puud istutati 60 aastat tagasi pärast metsatulekahju.
Kaplimägi on loodusraja kõrgeim punkt, ulatudes 63,5 meetrit üle merepinna. Rahvas räägib, et kunagi olnud selle mäe otsas Reigi kiriku abikirik ehk kabel. Kabeli oli maha põletanud abiõpetaja Jonas Kempe, et pääseda vaevarikkast ronimisest mäe otsa. Kempe teenis Reigi kirikus 1644 ? 1647, tema kuju on tuntuks kirjutanud kirjanik Aino Kallas, kujutades teda romaanis “Reigi õpetaja? peategelasena.
Laiaru mäeks kutsutava astangu nõlva katab salumets. Rajal edasi liikudes näeme habesamblikke ehk puuhabemeid, mis kasvavad vanematel puudel ja on väga tundlikud õhusaastele. Järeldus ? Kõpus on puhas õhk!
Teadmisega, et Kõpus on puhas õhk, leiame raja lõpuosas veel ühe kukeseene!
Muide, 1. jaanuari hommikuks oli ka Hiiumaal lumi maas.
Tihu maastikukaitseala
*95 hektari suurune Tihu Suurjärv
*2,7 hektari suurune Keskmine järv
*1,5 hektari suurune Tihu Kolmas
*Õngu raba niisketes sooviku- ja palumetsades on endale elupaiga leidnud mitusada kaitsealust jugapuud
*Kolm järve on omavahel kraavidega ühendatud.
*Liigvesi Luguse jõe kaudu Jausa lahte.
Euroopa naarits ehk Mustela lutreda
*Elab ojade ja jõgede kallastel
*Poolveelise eluviisiga väikekiskja
*Ajaloolise areaali piires peaaegu hävinud või hävimas
*Elab veel Hispaania kirdeprovintsides (500-1000 looma)
ja Prantsusmaa läänealadel (200-500 looma)
*Rumeenias ja Ukrainas Doonau ääres umbes 1000 looma
*Üksikuid loomi võib leida ka Venemaal
*Eestis Punases Raamatus kriitiliselt ohustatud liigina
*Kõige rohkem tuleb karta ameerika naaritsa ehk mingi mõju, sest viimane on elujõulisem
HELVE LAASIK
