Tellimus ehk lepingulõks võib näida kui tavaline reklaam. Tegelikult on tegemist internetis, eriti sotsiaalmeedias levivate pakkumistega, kus tasuta prooviperioodile või ühekordsele ostule järgneb ootamatu maksekohustus.
Tarbija kirjutas Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskusele: „Facebookis kuvas minu seinal pikemat aega toidulisandi pakkumist, mis oli soodushinnaga ja rohkelt auhindu ning teiste tarbijate heakskiidu võitnud. Lubati siidist ja veatut jumet, sest tegemist on ainulaadse valemiga, mis taastab noorusliku välimuse. Esitasin tellimuse, maksin krediitkaardiga 28 eurot ning sain lubatud toote. Järgmisel kuul võeti minu kontolt maha 43 eurot. Sama summa läks maha ka sellele järgmisel kuul. Müüjat üles leida ei õnnestu, sest reklaami ma Facebookis enam ei näe.“
Sarnaselt toimis ka teine tarbija, kes tellis sotsiaalmeedias nähtud pakkumise kaudu kaks purki toidulisandeid, liitudes toote tasuta prooviperioodiga. Tasuda tuli vaid kuus eurot saatmiskulu. Järgmistel kuudel saadeti talle 118-euroseid arveid ning tarbija sai teada, et on sõlminud aastase lepingu, nõustudes iga kuu vastu võtma kaks purki toidulisandeid.
Taolistel juhtudel tarbijad sageli imestavad, kuidas nad lepingulõksu sattusid.
Mis iseloomustab lepingulõkse?
Esiteks, tarbija seob end pikemaks ajaks lepinguga. Mõlema juhtumi puhul on tegemist lepingulõksuga, kus tarbija teeb tehingu, teadmata, et ta seob ennast pikemaajalise lepingu või maksekohustusega. Tavaliselt on teave lisamaksete kohta pakkumises küll esitatud, kuid on raskesti märgatav, kuna kasutatakse kas muust tekstist oluliselt väiksemat kirjasuurust, vähem märgatavaid värve või paigutust. Sellistele pakkumistele on iseloomulikud kirjeldused „olematu risk“, „otsusta kiiresti“, „100% garantii“.
Internetis sõlmitud lepingutest on tarbijatel õigus ümber mõelda ning tehingust vähemalt 14 päeva jooksul taganeda. Tellimuslõkse iseloomustab see, et pikaaegse lepingu olemasolust või püsivast maksekohustusest saab tarbija sageli aimu alles pikema aja möödumisel, kui talle esitatakse ootamatult arve või võetakse krediitkaardilt maha teatud summa. Selleks ajaks on taganemisõigusega antud aeg möödunud. Samuti on oluline teda, et 14-päevane taganemisõigus kehtib kauplejate puhul, kes tegutsevad Eestis või mõnes muus Euroopa Liidu riigis. Paraku on sageli tellimuslõksu taga väljaspool Euroopat registreeritud ettevõtted.
Teiseks, tarbija ei märka, et tegemist on tasulise toote või teenusega. Lepingulõks võib seisneda ka ühekordses toote või teenuse pakkumises, auhinna loosimises osalemises või tasuta prooviperioodiga liitumises. Sellisel reklaamil klikates ei saa tarbija aru, et tegemist on tasulise tehinguga.
Näiteks on sotsiaalmeedias laialt levinud auto hindamisteenus, millega pakutakse tarbijale sertifikaati tema auto turuväärtuse kohta. Üldjuhul puudub selliste pakkumiste juures kohustuslik teave „Tellimus koos maksekohutusega“ ning tarbijad klikates nupul „OK“ või „Tellin“ ei märka, et teenus maksab 88 või 108 eurot. Kuivõrd lubatud sertifikaat laekub tarbija sisestatud meiliaadressile kohe pärast vastava kliki tegemist, puudub tarbijal kaupleja sõnul ka õigus lepingust taganeda, sest teenus on juba osutatud.
Kuidas ennetada lõksu sattumist?
Lepingulõksudele on omane see, et tarbijalt ei paluta krediitkaardiandmeid, vaid tarbija nime, kodust aadressi ja muid kontaktandmeid, mis võimaldavad hiljem arveid saata. Kuigi seaduse järgi ei teki kauplejal tarbijale tellimata asja saatmise või teenuse osutamise korral tarbija vastu nõudeid, näitab statistika, et ligi 20% tarbijatest tasub arvel küsitud summa, kuigi on veendunud, et ta ei ole tasu maksmisega kunagi nõustunud.
Hiljutise statistika järgi on enam kui pool Euroopa Liidu elanikest langenud viimase kahe aasta jooksul vähemalt ühe pettuse ohvriks. Pettuste hulgas on kõrgel kohal ka ostulõksud. Tõenäoliselt teenivad lepingulõksude taga olevad firmad ELi tarbijatelt mitu miljonit eurot aastas.
Kõige tõhusam kaitse lepingulõksu sattumise eest on neid vältida, mis eeldab tarbijalt kriitilist mõtlemist ning pettuste äratundmist. Kuivõrd lepingulõksude reklaamid kaovad tavaliselt tarbija sotsiaalmeedia vaatest pärast nendele reageerimist, on pakkuja hilisem tuvastamine ja temaga ühenduse saamine väga raske, kui mitte võimatu.
Kui tarbija otsustab siiski internetis kuvataval pakkumisel klikata, tuleks võimalusel teha sellest vaatest foto ehk kuvatõmmis, et saaks hiljem tõendada lepingueelse teabe sisu. Kindlasti tuleb eelnevalt tutvuda kaupleja üldtingimustega ning uurida kaupleja tausta.
Abi vaidlusele lahenduse otsimisel on siiski võimalik saada vaid juhul, kui pakkumise taga olev ettevõte on registreeritud Eestis või mõnes muus ELi riigis.
Kristina Tammaru,
EL tarbija nõustamiskeskuse juhataja
