Mittetulundusühing Ajakirjanduse Uurimise Koolituskeskus (AUKK) avas Põltsamaa lossimüüride vahel asuva muuseumi ruumides ajakirjandusteemalise näituse „Leivakorvikesest suukorvistamiseni“. Näituse organiseeris ühingu juhatuse liige Rahvusringhäälingu uurimiskeskuse juhataja Raivo Suni.
Raivo Suni sõnul on näituse ülespanek Põltsamaale AUKK liikmete jaoks väga suure märgilise tähendusega. See ühing on loodud väärtustamaks ajakirjandusloolist pärandit. Näituse nimetus tuletati ühelt poolt 1847. aastal ilmumist alustanud usuteemalisest väljaandest “Leivakorvikene.“
Ajakirjanduse häll
Põltsamaa muuseumi üles seatud näitus aitab inimeste tähelepanu juhtida faktile, et 1766. aastal alustas Põltsamaal ilmumist esimene eestikeelne ajakirjandusväljaanne „Lühhike Õppetus“. Lausa originaaleksemplari sellest väljaandest näitusel ei ole.
Näha on üle paarikümne ajalehe näidise erinevatest ajajärkudest. Kõik näitusel vaadata olevad väljaanded pole siiski usuteemalised, ent neid andsid välja pastorid ja kirikuõpetajad. Stendidel näha olev materjal annab esmase ülevaate usuteemalise ajakirjanduse arengust läbi sajandi. Näituse hõlmab ajavahemikku 1847-1940. Pärast 1940. aastat enamik usuteemalistest väljaannetest suleti.
Üks näituse stendidest peaks pakkuma suuremat huvi just Põltsamaa rahvale, sest räägib ajakirjanduslikust tegevusest Põltsamaal eelmise sajandi kolmekümnendatel aastatel.
Vaatamata sellele, et näitusel eksponeeritava näol on tegemist põhiliselt usuteemalise ajakirjandusega, annab see Raivo Suni hinnangul piisavalt ülevaatliku pildi Eesti ajakirjanduse tekkimisest. Alates sellest kui Põltsamaal 1766. aastal hakkas ilmuma esimene ajakirjandusväljaanne Peter Ernst Wilde ja August Wilhelm Hupeli nädalakiri „Lühhike Õppetus“.
Suni sõnul saab tollast ajakirjandust silmas pidades rääkida ajakirjanduslikest väljaannetest neid tänapäevaga võrreldes tinglikult.
Kiirkursus ajakirjanduse ajalukku
Põltsamaa Muuseumi ruumes üleval olevat ajakirjandust võiks käsitleda kiirkursusena Eesti ajakirjanduse ajalukku. Näitusel vaadata olevad ajalehed on tollel ajal välja antud väga erinevate usuliste liikumiste poolt. Selline aastakümnete tagune ajakirjandusväljaannete ja väljaandjate rohkus näitab selgelt, kui kirev oli ajakirjandusmaastik möödunud sajandi kahekümnendatel-kolmekümnendatel aastatel.
Raivo Suni sõnul oli eelmise sajandi kolmekümnendatel aastatel ajakirjanduslik pilt väljaannete rohkuse poolest vähemalt sama kirju kui tänapäeval. Ka siis võis täheldada olukorda, kus uued ajakirjad ja ajalehed tekkisid ning paljud neist sama kiiresti ka kadusid.
Tollaste ajakirjandusväljaannete seas oli selliseidki, mida ilmutati vaid ühe numbri jagu. Paralleele tollase ja tänapäevase ajakirjanduse vahele võib tõmmata selleski mõttes, et ka toona räägiti ajakirjanduse kolletumisest. Raivo Suni lausus, et tema teada suleti omaaegne „Põltsamaa Teataja“ just seetõttu, et seal avaldati ebasündsaid lugusid.
Tolleaegset ajakirjandusväljaannete rohkust tõestab Raivo Suni sõnul fakt, et näitusele said nad välja panna vaid poole sellest, mis neil tegelikult olemas on.
Üheks huvitavamaks näitusel näha olevaks omaaegseks ajaleheks peab Suni „Maarahva nädalalehte,“ mis pole ka otseselt usuteemaline. Selle näitusel näha oleva ajalehe näol on tegemist originaaleksemplariga 1822. aastast. Seos kirikuga seisneb selles, et ajalehte andis välja pastor Otto Wilhelm Masing.
Näitus algab väljaandega „Leivakorvikene,“ mis inspireeris korraldajaid näitusele nime panekul. Põltsamaal anti ka välja ajakirja „Elupäikene.“ Samuti võib näitusel tutvuda ligi saja aasta vanuse ajalehega „Ristirahva pühapäevaleht.“ Nii haruldaste ajalehtede sirvimiseks on näituse külastajatele jäetud eksponaatide juurde kindad.
Põltsamaale ajakirjandusmuuseum
Näituse organiseerijate sõnul oodatakse sellest osa saama kõiki inimesi. Eelkõige võiks väljapanek huvipakkuv olla ajaloo, ajakirjanduse ja keelehuvilistele inimestele. Näitus ajaloolisest ajakirjandusest Eestis jääb üles augusti lõpuni. Organisaatorite peas liiguvad juba uued mõtted, mida huvitavat Eesti ajakirjanduse ajaloost esile tuua, aga täpsemalt on sellest kõigest veel vara rääkida.
Raivo Suni usub, et Põltsamaa on parim koht taolise näituse korraldamiseks. Põltsamaa on ju tuntud kui Eesti trükinduse häll. Kunagise lossihärra kutsel tuli Põltsamaale arst Peter Ernst Wilde, kellel oli kogemus meditsiinialaste ajakirjade kirjastamisel. Peter Ernst Wilde tõi Põltsamaa linna külje all asuvale Kuningamäele trükipressi.
Raivo Suni sõnul aitas Põltsamaa kujunemisele Eesti ajakirjanduse hälliks kaasa Põltsamaa õitseng 18. sajandi teisel poolel ja teisalt just ühe inimese initsiatiiv ning soov ja tahe midagi korda saata.
Põltsamaa Muuseumis üleval oleva näituse peakorraldaja Raivo Suni sooviks on, et Põltsamaale võiks ükskord tekkida Eesti ajakirjandusmuuseum.
Näituse korraldamisel on oma abikäe ulatanud Põltsamaa Muuseum, Juhan Reimann, Eesti Kirjandusmuuseum, EELK Põltsamaa kogudus, Kultuurkapitali Jõgevamaa ekspertgrupp ja paljud teised toetajad ning abilised.
iii
TOOMAS REINPÕLD
