Täna pärastlõunal selgub, kui palju maksis elekter jaanuaris üldteenuse klientidele. Vastavalt elektrituru seadusele on üldteenuse hind kulupõhine. Näiteks ei tohi üldteenuse kulude hulka arvestada turunduskulusid, sest üldteenust ei turundata.
Üldteenuse hind koosneb kahest osast: tarbitud elektrienergia maksumusest ja kliendi teenindamiseks tehtud põhjendatud kuludest.
Sõltub hinnast hulgiturul
Elektrienergia maksumus kujuneb möödunud kuu börsihinna põhjal. Nagu ka börsihinnaga elektripakettides, ei müüda üldteenust aritmeetilise, vaid kaalutud keskmise börsihinnaga. See tähendab, et elektri hinna arvutamisel lähtutakse nii elektribörsi tunnihindadest kui ka üldteenuse klientide elektritarbimisest neil tundidel. Seega, kui tarbitakse rohkem kallima tunnihinnaga tundidel, on kaalutud keskmine kõrgem, kui aga tarbitakse enam odavama tunnihinnaga tundidel, kujuneb ka kaalutud keskmine hind odavamaks.
Tundidesse jaotatud tarbimiskogused jõuavad võrguettevõtjatelt üldteenuse müüjateni läbi Eleringi andmelao hiljemalt iga kuu 9. kuupäevaks. Kuna üldteenuse hind sõltub elektri hinnast hulgiturul, muutub selle maksumus igal kuul ja klient saab jooksva kuu üldteenuse hinna alati teada hiljemalt järgmise kuu alguses.
Tarbitud elektrienergia koguse kõrval kujundavad hinda kliendi teenindamiseks tehtud põhjendatud kulud nagu näiteks teenindusvõrgu ülalpidamine, arveldamine või infosüsteemide kulud. Need kulutused on vajalikud, et vastata klientide küsimustele ning koostada ja väljastada arveid.
Üldteenus on varuvariant
Tänaseks on teada, et üldteenusele jäi Eestis umbes 35% tarbimiskohtadest, mida on oluliselt vähem, kui esialgu eeldatud, ja märkimisväärselt vähem kui Põhjamaades. Seega on enam kui pooled kliendid juba valinud endale sobivaima elektripaketi ja müüja. See võimalus pole aastavahetusega kuhugi kadunud. Iga üldteenuse klient saab ümber mõelda ja eelistada konkurentsis tekkivat hinda. Pakkumisi on täna rohkem kui küll ja ajaga muutub pilt kindlasti veelgi kirjumaks.
Üldteenust elektrilepingu vastu vahetada on äärmiselt lihtne. Arvestada tuleks vaid seda, et elektrimüüjaga tuleb leping sõlmida hiljemalt 21 päeva enne kuu vahetust, et see järgmise kuu algusest kehtiks.
Lõpetuseks – elektriturul on teatepulk klientide käes. Mida aktiivsemad on kliendid müüjat valides, seda rohkem võimalusi turg pakub. Üldteenusesse tuleks suhtuda kui varuvarianti või n-ö turvapatja, mis annab kliendile võimaluse tarbida elektrit valikute vahel olles.
i
KARLA AGAN, Eesti Energia energiamüügi juht
